Välisriikide spetsialistide värbamine on aidanud paljudel Eesti ettevõtetel teatud valdkondades tööjõu nappust leevendada. Seoses kaugtöö võimalusega on laienenud ka valdkonnad, millesse välistööjõudu värvatakse. Lisaks taustauuringutele ja pädevuste hindamisele on välismaise spetsialisti tööle võtmisel vaja eraldi tähelepanu alla võtta ka mitmesuguseid õiguslikke aspekte. Teatud juhtudel tuleks enne välistöötajaga lepingu sõlmimist täiendada ka ettevõtte poliitikaid. Järgnevalt selgitame, mida silmas pidada töölepingu sõlmimisel eeskätt maksuõiguse, riigis viibimise ja töötamise lubade, töötamise koha ja kohalduva õiguse osas.

Töötamise riik

Oluline on välismaalasest töötaja puhul kokku leppida, millisest riigist toimub töötamine. Võimalusi on mitmeid, näiteks võib kokku leppida, et töökohaks, ehk töötamise riigiks on Eesti, kuid tööd teostatakse kaugtööna välisriigist. Teine võimalus on kokku leppida, et tööd tehaksegi ainult välisriigist ja töötamise koht on samuti välisriik. Valiku tegemisel on vaja selgeks teha, kas soovitaksegi, et tööd tehakse muust riigist ilma Eestisse kohale tulemata või selliselt, et teatud osa ajast lubatakse töötada välisriigist ja teatud osa ajast tuleb töötada Eestis.

Mõlemal juhul on oluline, et ettevõttes oleks paika pandud kindlad reeglid, mis on töötajatele arusaadavad. Oluline on muuhulgas läbi mõelda ka see, kuidas kavatsetakse lahendada olukordi, kus töötaja välisriigist töötades oma töökohustusi ei täida, ning millised on tööandja õigused kutsuda teda Eestis asuvasse kontorisse tööd tegema.