Eile oli rõõmupäev Rootsi ehitusala ametiühingus Byggnads, mille survemeetmed Läti ehitusfirma Laval & Partner vastu Euroopa Kohtust toetust said.
See tähendab, et kui näiteks Eesti ehitusfirma tahab Rootsis ehitada, siis tuleb arvestada mitte Eesti, vaid Rootsi palgatasemega.
Niisamuti sai eile tuge Soome meremeeste ametiühing, mis sundis 2003. aastal Viking Line’i streigi ähvardusel loobuma oma plaanist viia Tallinna-Helsingi liinil sõitnud Rosella Eesti lipu alla ning palgata sinna madalama töötasuga personal Eestist.
Mõlema juhtumi kohta avaldas Euroopa Kohtu kohtujurist eile eelotsuse, mille järgi Skandinaavias kehtiv kollektiivlepingute süsteem ning ametiühingute streigiõigus ei ole tingimata vastuolus ELi firmade õigusega ajada oma äri mis tahes ELi riigist.
Blokaad Läti firmale
Üks kohtulugu puudutas Läti ehitusfirmat Laval & Partneri, millele Byggnads 2004. aasta novembris Vaxholmi koolihoone ehitusel blokaadi kuulutas, sest firma ei nõustunud oma lätlastest töölistega sõlmima Rootsi kollektiivlepingut. Firma väitis, et nõudmine on vastuolus tööjõu ja teenuste vaba liikumise printsiibiga, ning kaebas ametiühingu Rootsi töövaidluste kohtusse. Viimane pöördus hinnangu saamiseks Euroopa Kohtusse.
Kohtujuristi hinnangul ei rikkunud lätlastele Rootsi palka nõudnud Byggnads ELi siseturu seadusi. Ka blokaad on lubatud, kui see eesmärgiga võrreldes proportsioonidest välja ei lähe. Ning teatud piirini võivad ametiühingud "kollektiivse tegevusega" takistada ka firma tegevuse üleviimist odavama kulutasemega riiki.
"Sotsiaalpoliitika ja põhiõigustega seotud avalik huvi võib teatavaid (tööjõu ja teenuste) liikumisvabaduse piiranguid õigustada, kui need ei lähe vajalikust kaugemale," leidis kohtujurist nn Viking Line’i kohtuasjas.
Lõplik otsus tuleb sügisel
Kohtujuristi seisukoht pole siduv, kuid umbes 80% juhtudest on see lõpliku otsusega kokku langenud. Otsuse teeb Euroopa Kohus sügisel.
"Nüüdsest paneme veel rohkem rõhku kollektiivlepingutele, et kõiki ehitusfirmasid ja ehitustöölisi koheldaks võrdselt, olgu nad rootslased või välismaalased," kommenteeris Byggnadsi juht Hans Tilly päevalehele Svenska Dagbladet. Tilly sõnul on see löök Rootsi ehitusfirmadele ja tööandjate organisatsioonile Svenskt Näringsliv, mis seadsid Rootsi seadustest kõrgemaks ELi tööjõu ja teenuste vaba liikumise põhimõtet.
Mõlemad kohtuasjad on Euroopas elavat huvi äratanud. Vanemad liikmesriigid on valdavalt toetanud ametiühingute streigiõigust, uued riigid ning vanadest ainsana Suurbritannia pigem ettevõtjat.
Juba võrdväärsed
Ehitusettevõtja Risto Algre ütles, et Rootsi ametühingute võit mingeid põhimõttelisi muutusi Eesti ehitajatele kaasa ei too.
"Soomes ja ka mujal on kogu aeg nõutud, vähemasti alates tööjõu vabast liikumisest, et ehitusel makstaks välismaalastele palka kohalikega võrdsetel tingimustel," selgitas Algre. Selleks on Soomes kehtestatud palgaastmed. Alla 8,91 krooni ei tohi ühelegi ehitajale maksta. Samas tahavad Eestist Soome palgatud ehitajad saada vähemalt 10 krooni tunnist, rääkis Algre. "See teema puudutab pigem Tallinki kui Eesti ehitajaid," lisas ta.
