Isa vanemahüvitis on üks vanemahüvitise liikidest. Töötavatele isadele kaasneb sellega 30 kalendripäevane isapuhkus tööandja juurest. Eesmärk on võimaldada isadel osaleda rohkem laste kasvatamises.

Kellele?

• Isa vanemahüvitist on õigus saada kõigil isadel – ka neil, kes ei tööta töölepingu alusel, või on füüsilisest isikust ettevõtjad, juhatuse liikmed, töötud, ja kelle laps sünnib 1. juulil 2020 või peale seda.
• Kui lapse bioloogiline isa ei täida kohustust last kasvatada ja ei ole juba ära kasutanud õigust isa vanemahüvitisele, on selle saamise õigus lapsendajal, eestkostjal, hoolduspere vanemal või ema abikaasal.
• Ema abikaasal on õigus ka siis, kui lapse bioloogiline isa esitab sotsiaalkindlustusametile kirjaliku teate isa vanemahüvitise saamise õigusest loobumiseks.

Mida peab teadma?

• Saab kasutada alates 30 kalendripäevast enne eeldatavat lapse sünnikuupäeva kuni lapse 3aastaseks saamiseni. Isa vanemahüvitis aegub peale lapse kolmeaastaseks saamist.
• Isa vanemahüvitise saamise ajal peab isa puhkama kõigi tööandjate juurest. Puhkuse kasutamise periood kantakse töötamise registrisse. Isapuhkust saab kasutada nii ühes osas kui osade kaupa. Töölepingu seadusest tulenevalt võib tööandja keelduda puhkuse andmisest lühemaks perioodiks kui 7 kalendripäeva.
• Isapuhkuse ajal ei tohi isa töötada ja tulu teenida.
• Isadel, kes tööl ei käi (sh FIEd või nn vaba elukutse esindajad (nt notarid, kohtutäiturid, vandetõlgid, audiitorid, pankrotihaldurid) ning käsundus- ja töövõtulepingu vm võlaõigusliku lepingu alusel töötavad inimesed või juriidilise isiku juhtorgani liikmed), saavad samuti isa vanemahüvitist 30 kalendripäeva eest. Seda saab kasutada endale sobival ajal alates 30 kalendripäevast enne lapse eeldatavat sünnitähtaega kuni lapse 3aastaseks saamiseni. Isa saab ise otsustada, kas soovib hüvitist ühes osas või osade kaupa.
• Kui perre sünnib pärast 1. juulit 2020 väikese vahega mitu last, on kõigi lastega seoses õigus kasutada 30päevast isapuhkust ja/või isa vanemahüvitist. Iga lapse hüvitist/puhkust tuleb kasutada erineval ajal – seda ei ole võimalik võtta välja mitme lapse eest korraga ega saada sellest tulenevalt samal perioodil mitmekordset hüvitist.
• Mitmike puhul kehtib üks periood/hüvitis olenemata sündinud laste arvust.
• Isa vanemahüvitist võib saada nii perioodil, kui ema on ema vanemahüvitise/emapuhkuse või sünnitushüvitise saaja (30 kalendripäeva enne lapse eeldatavat sünnikuupäeva), kui ka hiljem, kuni lapse 3aastaseks saamiseni.
• Kui pere soovib, et isa saaks järjest nii jagatavat vanemahüvitist kui isa vanemahüvitist, siis esimesed 30 päeva loetakse alati isa vanemahüvitiseks. Isal on õigus loobuda isa vanemahüvitisest. Jagatavat vanemahüvitist võib isa hakata saama päevast, mil laps on 31päeva vanune.
  Loe lähemalt: Jagatav vanemahüvitis
• Isa vanemahüvitisega ei kaasne riigipoolset ravikindlustust.

Isa vanemahüvitise suurus ja maksmine

Isa vanemahüvitise arvutamisel võetakse alati aluseks lapse tegelik sünnikuupäev. Lapse sünniaasta on hüvitise arvutamisel oluline, sest isa vanemahüvitise minimaalne määr sõltub kalendriaastast, millal laps sündis – hüvitise määr arvutatakse kalendriaasta järgi.

Näiteks kui isa planeerib isa vanemahüvitise saamise enne lapse sündi 2022. aasta detsembrisse, aga laps sünnib 2023. aasta jaanuaris, siis olgugi et isa puhkas detsembris, arvutatakse isa vanemahüvitise määr lapse sünnikuupäeva järgi. Kuna see oli 2023. aasta jaanuaris, saab isa oma isa vanemahüvitist 2023. aasta määrade järgi.

Hüvitise suuruse arvestamiseks lahutatakse esmalt lapse sünnikuust sellele eelnevad üheksa täispikka kalendrikuud (ehk keskmise raseduse pikkuse, olenemata sellest, kas laps sündis tähtaegselt, enneaegselt või pärast tähtaega) ning hüvitise arvestamisel võetakse aluseks omakorda sellele eelnenud 12 kalendrikuu sotsiaalmaksuga maksustatav tulu. Arvestuse aluseks võetud 12 kuud moodustavad nn referentsperioodi.

Hüvitise summa sõltub sotsiaalmaksu suurusest, mis on teenitud tulult makstud. Kuna tulude arvestamise aluseks on just referentsperioodi 12 kuu jooksul makstud sotsiaalmaks, võib perioodi aluseks olev summa erineda tulust, mida sel ajal teeniti, seega tasub tähelepanu pöörata just antud perioodil makstud sotsiaalmaksule.

Kui isal referentsperioodi 12 kuu jooksul sotsiaalmaksuga maksustatav tulu puudus, määratakse isa vanemahüvitis vanemahüvitise määras, mis 2022. aastal on 584 eurot kuus, päevamäär 19,47 eurot.

Kui isal referentsperioodi sotsiaalmaksuga maksustatav tulu oli võrdne või väiksem kui töötasu alammäär, makstakse isa vanemahüvitist töötasu alammääras, mis 2022. aastal on 654 eurot kuus, päevamäär 21,80 eurot.

Vanemahüvitise maksimaalne suurus on seaduse alusel välja arvestatud kolmekordne üle-eelmise aasta Eesti keskmine palk (2022. aastal 4043,07 eurot). Kui isa sotsiaalmaksuga maksustatav tulu on suurem kui või võrdne 4043,07 euroga, saab ta isa vanemahüvitist maksimaalses määras.

NB! Isa vanemahüvitis määratakse brutosummas, sest vanemahüvitis on tulumaksuga maksustatav.

Isa vanemahüvitis määratakse ja makstakse välja alati alles pärast lapse sündi ja sünni registreerimist rahvastikuregistris.

Isa vanemahüvitist makstakse sarnaselt vanemahüvitisega ehk kuu kaupa. Seega makstakse isa vanemahüvitist möödunud kuu eest järgneva kuu 8. kuupäeval.

Kui 8. kuupäev langeb nädalavahetusele või tegu on riigipühaga, makstakse vanemahüvitis välja sellele eelnenud viimasel tööpäeval. Näiteks kui 8. kuupäev on pühapäev, makstakse hüvitis välja 6. kuupäev ehk reedel.

Näiteks isal on isa vanemahüvitise õigus 30 järjestikust kalendripäeva alates 10.06.2022 kuni 09.07.2022. Isa vanemahüvitist makstakse isale kahe väljamaksena iga kuu eest eraldi järgmisel kuul:

• 10.06.2022-30.06.2022 perioodi eest väljamakse 08.07.2022,
• 01.07.2022-09.07.2022 perioodi eest väljamakse 08.08.2022.

NB! Enne lapse sündi isapuhkust ja isa vanemahüvitist planeerinud isale makstakse hüvitis välja viie tööpäeva jooksul pärast seda, kui lapse nimi on rahvastikuregistris registreeritud.

Isa vanemahüvitis on tulumaksuga maksustatav ja sellelt võib kasutada tulumaksuvabastust. Tulumaksuvabastuse soovist saab sotsiaalkindlustusametit teavitada isa vanemahüvitist planeerides või soovi korral hiljem iseteeninduses.

Isapuhkus

Töötavatel isadel kaasneb isa vanemahüvitisega õigus isapuhkusele. Töötav isa on töösuhtes olevat isa, kellel tekib õigus isapuhkusele ravikindlustuse seaduse alusel.

Töötaval isal soovitatakse vähemalt 30 kalendripäeva enne isapuhkuse algust oma tööandjaga puhkusesoov läbi rääkida. Tööandjalt saab tulevane isa suunised, kuidas isapuhkus puhkuste ajakavasse märkida. Täpsem korraldus on iga tööandja enda otsustada.

Töötav isa, kes jääb seoses hüvitise saamisega isapuhkusele, märgib iseteeninduses isa vanemahüvitise planeerimisel ka enda tööandja(te) e-posti aadressi(d). See on oluline, et teavitada tööandjat isa soovist hakata valitud kuupäevast isapuhkust kasutama. Tööandjal on õigus töötaja puhkusesoovist viie tööpäeva jooksul keelduda.

Kuigi töötamine loetakse isapuhkusel viibides peatatuks, tuleneb töölepingu seaduse § 68 lõikest 2, et vastav aeg läheb siiski põhipuhkuse arvestuses arvesse. Põhipuhkus ei lühene isapuhkusel viibitud aja tõttu. Isapuhkusel viibitud aeg läheb üldises puhkusearvestuses arvesse. Põhipuhkust on õigus saada vastavalt sellele, mitu päeva isa isapuhkust kasutab. Sellekohase info saab tööandja sotsiaalkindlustusametilt, kui isa planeerib iseteeninduses isa vanemahüvitist ja isapuhkust ja ka siis, kui tehakse isapuhkuse kanne töötamise registrisse.

Näide: töötaja põhipuhkuse kestvus on 28 päeva kalendriaastas. Isapuhkust soovib töötaja kasutada 30 kalendripäeva. Isapuhkuse perioodi eest arvestatakse töötajale juurde 2 põhipuhkuse päeva (28/365=0,077*30).