Kuidas tuleks osalises tööajas kokku leppida, nii et see oleks töölepingus selge ja üheselt arusaadav?
Töölepingu seaduse (TLS) § 5 lõike 1 punkti 7 järgi peab töölepingu kirjalikus dokumendis sisalduma muude oluliste andmete kõrval ka aeg, millal töötaja täidab kokkulepitud tööülesandeid (tööaeg).
Täistööajaks loetakse töötamist 40 tundi seitsmepäevase ajavahemiku jooksul (TLS § 43 lg 1), kusjuures eeldatakse, et töötaja töötab kaheksa tundi päevas (TLS § 43 lg 2). Poolte õigus on leppida kokku täistööajast lühemas tööajas ning sel juhul on tegu osalise tööajaga. Ka osalise tööajaga töötamise korral tuleb pooltel konkreetselt kokku leppida töötundide arvus seitsmepäevase ajavahemiku kohta, mis on osalise tööaja puhul vähem kui eelduslikud 40 tundi. Nii võiks nn poole kohaga (0,5 tööajaga) töötaja tööaeg olla vormistatud selliselt: “Osaline tööaeg, 20 tundi seitsmepäevase ajavahemiku jooksul”.
Siinjuures on tähtis see, et töötaja tööaja osalisus oleks tema töölepingust arvulise näitajana tuletatav, mis annaks võimaluse edaspidi tuvastada töötaja ületunnid. Mõnel juhul jäetakse osalisus töölepingus kahjuks märkimata, näiteks kirjutatakse: “Töö osalise tööajaga graafiku alusel, tööaeg summeeritud kvartali arvestuses”. Selle näite puhul on tööandja otseselt rikkunud TLSi § 5 lg 1 p-s 7 sätestatud nõuet, sest töötajat ei ole tööajast teavitatud.
Praktikas esineb sageli ka juhtumeid, kus töölepingus on tööaeg sätestatud vahemikuna, näiteks “osaline tööaeg 20–35 tundi nädalas” või “osaline tööaeg 50–100 protsenti kuus”. Ent niisuguseid kokkuleppeid ei saa pidada vastavateks TLSi § 5 lg-le 2, mille järgi tuleb töölepingu kirjalikus dokumendis esitada andmed heauskselt, selgelt ja arusaadavalt ning kokkulepitu sõnastada viisil, mis võimaldab töötajal neist üheselt aru saada.
Töötajale arusaadav oleks ka kokkulepe töötamises osalise tööajaga ehk 0,5 kohaga (poole koormusega) või 0,8 kohaga. Kuidas aga anda tööd 0,8 kohaga töötajale, kui tema selle kalendrikuu töötundide arv tuleb komakohaga? Näiteks kuus on töötunde 168, kuid osalise koormuse korral (0,8) peaks töötaja töötama selles kuus 134,4 tundi. See tähendab, et kokkulepe koormuses, millest ei ole võimalik mõista töötundide arvu, pole seesugusel kujul arusaadav, selge ja heauskne ega vasta TLSi § 5 lg-s 2 sätestatule.
Seega näeme, et tööandjal oleks mõistlik jõuda töötajaga alati kokkuleppele selles, millist töötundide arvu konkreetses kuus silmas peetakse. See arv peab olema poolte jaoks üheselt mõistetav ja konkreetne.
Artikkel ilmub koostöös Tööinspektsiooni infokirjaga Tööelu.
