Küsimus: töötan Tallinnas turvafirmas turvatehnikuna, paigaldan ja hooldan erinevaid turvasüsteeme. Tööandja on andnud tööauto, kus on ka tööriistad. Autoga on lubatud sõita õhtul koju ja hommikul kodust otse objektile, aeg-ajalt pean ka töökaaslasel järel käima. Elan kontorist umbes 5 km kaugusel. Objektid on iga päev eri paikades, enamasti Põhja- Eestis, kuid aeg-ajalt ka kaugemal. Töölepingus on märgitud tööpiirkonnaks Põhja-Eesti. Tööandja väitel algab tööaeg objektile jõudmisega. Hommikul kulub enamasti 30-60 min objektile jõudmiseks. Näiteks on antud töökäsk, et kell 8.00 on vaja olla Turbas, mis asub ~80 km kaugusel linnast. Alustan sõitu firma autoga kodust kell 7.00. Esmalt võtan ~7.15 autole töökaaslase ja 8.00 jõuame sihtkohta ning alustame tööga. Ei ole ju kuidagi normaalne, et hommikune tund aega peab tehnik omast vabast ajast tegutsema, et saada firma auto koos vaja minevate tööriistade ja töökaaslasega õigeaegselt objektile ning õhtul samamoodi tund aega tagasi. Kas firma autoga kodust objektile ja objektilt koju sõidu aeg on osa tööajast?
Vastab tööinspektsiooni nõustamisjurist Kaire Saarep
Enne töölepingu sõlmimist räägivad töötaja ja tööandja läbi töötingimustes. Kui töötaja ja tööandja jõuavad töölepingu tingimustes osapooli rahuldavate tulemusteni, sõlmitakse kirjalik tööleping. Oluline töölepingu tingimus on muu hulgas töötamise asukoht. Töölepingu seaduse § 5 lg 1 punkti 8 järgi peab töölepingu kirjalik dokument sisaldama töö tegemise kohta. TLS § 20 järgi lepitakse töötegemise kohana kokku koht, mis on töösuhtega kõige rohkem seotud. Eeldatakse, et töö tegemise koht lepitakse kokku kohaliku omavalitsuse üksuse täpsusega. Töötamise asukoha kokkuleppimisel tuleb hinnata, milline on töö iseloom. Näiteks võib kokku leppida töötamise asukohana laiemalt kui omavalitsuse üksus siis, kui töö iseloom on liikuv, nt autojuht, kuller, müügiesindaja vms. Kokku võib leppida ka aadressi täpsusega, nt sekretäri puhul, kes täidab tööülesandeid ainult ühes kohas.
Näiteks, kui töötaja ja tööandja on kokku leppinud, et töötamise asukoht on Tallinn, siis on tööandja kohustatud tagama töötajale kokkulepitud tingimustel töö Tallinnas. Töötaja on omakorda nõustunud Tallinnas tööl käima. Eestis kehtivad õigusaktid ei kohusta tööandjat tasuma töötajale kodust tööle ja töölt koju sõitu. Seetõttu tasub töötajal enne tööleasumist kaaluda, kas pakutud tingimustel töö talle sobib. Näiteks, kui töötaja elab Keilas, kuid pakutav töö tegemise koht on Tallinnas, siis kaalub töötaja, kas Tallinnas töölkäimine on talle majanduslikult mõistlik arvestades saadavat töötasu ja sõidule kuluvat raha. Kui töö tegemise kohana on kokku lepitud Eesti vabariik, siis peab töötaja olema valmis liikuma igasse Eesti punkti ning arvestama asjaoluga, et kodust tööle ja töölt koju sõitu tööandja hüvitama ei pea.
Kui töötamise asukohana on kokkulepitud nt Tallinn, kuid tööandja saadab töötajad ajutiselt tööd tegema Paidesse, siis on tegemist Eesti-sisese lähetusega. Ka lähetusse sõitu ja lähetusest tagasi koju sõidule kuluvat aega ei kohusta Eestis kehtivad õigusaktid tööandjat töötajale kinni maksma. Samuti ei kuulu lähetusse sõidule kuluv aeg tööaja hulka. Küll aga tuleb sellisel juhul hüvitada sõidu maksumus.
On võimalik, et teise linna või objektile sõitmine võib kuuluda tööaja hulka. Toome selgitava näite. Kui töö tegemine saab alguse Tartust ja seejärel liigutakse edasi Tallinnasse, siis loetakse sõidu aeg tööajaks. Näiteks, kui esmalt minnakse Tartu kontorisse/lattu, tehakse seal töötoiminguid, nt laetakse peale kaupa, siis seoses sellega on tööpäev alanud ja edasine sõit Tallinnasse on tööaeg (sest tööpäev on juba alanud) ja sõidule kuluv aeg tuleb sellisel juhul lugeda tööaja hulka.
Iseenesest on ka võimalus, et ainult ühel töötajal loetakse sõiduaeg tööaja hulka ja teistel mitte. See on sellisel juhul, kui üks töötaja juhib tööautot, autos on tööandjale kuuluvad töövahendid, ehitusmaterjalid jne. See tähendab, et autot juhtiv töötaja täidab töökohustusi viies ehitusobjektile ehitusmaterjali. Kui nimetatud töötaja võtab autosse teised töötajad, kes sel päeval ei ole tööd teinud ja alustavad töö tegemist alles objektil, siis ongi tegu olukorraga, kus üks töötaja täidab tööandja juhiseid, allub tööandja korraldustele ehk teeb tööd ning tema sõiduaeg loetakse tööaja hulka ja teistel töötajatel on tegemist tööle/lähetusse sõidule kuluva ajaga, mida ei loeta tööaja hulka.
Seega, kokkuvõttes on oluline teada, kuidas on töö reguleeritud, kas objektile sõidetakse tööautoga, kas enne objektile sõitmist tehakse töötoiminguid jne. Alles seejärel on võimalik otsustada, kas sõidule kuluv aeg kuulub tööaja hulka või mitte.
