Tööturult võib leida erinevaid varjatud töösuhte liike. Teiste seas võib selleks olla ka vabatahtlik töö. Vabatahtliku töö korral on tegemist tööga, mida tehakse vabast tahtest ja mida ollakse valmis tegema tasu saamata.
Praktikas on aga tekkinud olukord, kus vabatahtlik töö on endale koha leidnud mitte lepingu alusel tasu eest tehtavate tööde kõrvale, vaid nende asemele. Tööle on võetakse n-ö vabatahtlikke, kes küll teevad tööd, kuid tasu selle eest ei saa. Vabatahtlikuna tööd teinud isikute sõnul on nad tööle võetud selleks, et anda neile võimalus tööga tutvuda ja näidata ennast kui tulevast töötajat.
Sarnane olukord oli mõni aeg tagasi, kui töötajate värbamisel rakendati massiliselt proovipäevi. Toona väitsid tööandjad, et proovipäev on töötajale ja tööandjale kasulik, sest nii saab proovida töö ning töökoha sobivust töötajale. Töötasu proovipäeva eest ei makstud. Võib väita, et nüüdseks on proovipäev asendunud vabatahtliku tööga, kusjuures vabatahtliku töö kestus võib küündida mitme kuuni.
Vabatahtlik töö on vabariigi valitsuse määruses “Tööhõiveprogramm 2017-2020” toodud kui üks programmiline tegevus töövalmiduse toetamiseks. Töötukassa info kohaselt on vabatahtlik töö hea võimalus olla aktiivne ning anda oma panus ühiskonna ja kogukonna arengusse. Vabatahtlik töö aitab omandada erinevaid teadmisi, oskusi ja kogemusi, mis toetaksid inimese tööotsinguid. Lisaks on see hea võimalus õppida lähemalt tundma erinevaid töövaldkondi. Eelkõige nähakse vabatahtlikku tööd kultuuri, hariduse, sotsiaaltöö, keskkonnakaitse või muus avaliku huvi valdkonnas.
Töövalmidust toetaval vabatahtlikul tööl saab osaleda kuni kolm kuud järjest ja mitte sagedamini kui neli korda nädalas. Samas juhitakse töötukassa veebilehel tähelepanu, et vabatahtliku töö otsene eesmärk ei või olla majandustegevus, tulu saamine ega tööjõukulu kokkuhoid. Vabatahtlikuna ei või teha tööd, mille tegemiseks kasutatakse tavaliselt palgalist tööjõudu.
Kontrollides tööandja tegevust töölepingu seaduse täitmisel lähtub tööinspektsioon eeldusest, et tööandja juures tööd tegev isik on töötaja ja temaga on sõlmitud üldjuhul tööleping, samuti on töötajale kirjalikult teatavaks tehtud seaduses toodud andmed. Kui tööandjal töölepingut esitada ei ole väites, et tegemist on vabatahtlikuga, on inspektsioonil alust sellest lähtuda siis, kui tegemist on:
- töötukassas registreeritud töötuga;
- organisatsiooniga, mille tegevus eeldab vabatahtlikke kaasamist.
Kui väidetav tööandja ei suuda tõendada, et tegemist on eelnimetatud tunnustele vastava suhtega, lähtub tööinspektsioon talle järelevalve pädevuse andvatest õigusaktidest ja töölepingu seadusest tulenevast töösuhte eeldusest.
Kui isik, kelle tööandja on tööle võtnud vabatahtlikuna, leiab, et töö sisu ja töötingimused vastavad tegelikult töölepingulise suhte tunnustele, on õigus pöörduda töösuhte tuvastamise nõudega töövaidlusorganisse.
Sarnaselt proovipäevadega tööle võtmisel on ka vabatahtlikuna tööle võtmise üks eesmärkidest hoida kokku tööjõukulusid ja vajadusel lõpetada vabatahtliku tegevus lihtsustatud korras. Maksu- ja tolliamet on töötajate registreerimise kontrollimistel üha enam kokku puutunud vabatahtlikuna registreeritud töötajatega. Enim neist töötavad jaekaubanduses, toidu ja joogi serveerimise valdkonnas ja ehituses.
Allikas: Tööelu, Eesti töötukassa
