Kaubanduskoda tegi rahandusministeeriumile ja sotsiaalministeeriumile ettepaneku muuta seadust selliselt, et rase töötaja ei jääks tööandja poolt täiendava haigushüvitise maksmise korral ilma haigekassa poolt makstavast hüvitisest ning et rasedatele töötajatele makstav täiendav hüvitis oleks sotsiaalmaksuvaba.
Milles seisneb probleem?
Kui töötervishoiu ja tööohutuse seadus näeb tööandjatele ette kohustuse maksta mitterasedale töötajale ajutise töövõimetuse korral haigushüvitist 70 protsendi ulatuses töötaja keskmisest töötasust, siis tegelikkuses võib tööandja soovi korral hüvitada töötajale haiguspäevade eest ka 100 protsenti tema keskmisest töötasust. Ka neil juhtudel, kui tööandja maksab haiguspäevade eest hüvitist 100 protsendi ulatuses, ei pea tööandja sellelt täiendavalt hüvitiselt tasuma sotsiaalmaksu, nagu ei pea ta seda maksma ka kohustusliku haigushüvitise pealt.
Samas rasedatele töötajatele sellist täiendava hüvitise maksmise korda hetkel ette nähtud ei ole. Kui tööandja soovib rasedale töötajale hüvitada tema haiguspäevade eest täiendavad 30 protsenti tema keskmisest töötasust, kaotab rase töötaja tulenevalt ravikindlustuse seadusest õiguse haigekassa poolt makstavale hüvitisele. Samuti ei oleks sellise hüvitise maksmine tööandja jaoks sotsiaalmaksuvaba.
Koja ettepanekud probleemi lahendamiseks
Kaubanduskoda tegi ettepaneku muuta ravikindlustuse seadust selliselt, et rase töötaja ei kaotaks õigust haigekassa poolt makstavale hüvitisele juhul, kui rase töötaja on ajutiselt töövõimetu ning tööandja otsustab hüvitada talle 30 protsenti tema keskmisest töötasust, et raseda töötaja sissetulek ei väheneks ajutise töövõimetuse ajal.
Kaubanduskoja poole on pöördunud mitmed meie liikmed, kes tööandjatena sooviksid ka oma rasedatele töötajatele haiguspäevade puhul täiendava osa hüvitada, kui see oleks võimalik teiste töötajatega võrdsetel alustel.
Samuti tegi kaubanduskoda ettepaneku muuta sotsiaalmaksuseadust selliselt, et tööandja poolt rasedale töötajale makstav täiendav hüvitis oleks sotsiaalmaksuvaba.
Täiendavalt rõhutas kaubanduskoda oma pöördumises, et meie ettepanekute eesmärk on parandada rasedate töötajate olukorda haigestumise korral. Ettepanekuga ei kaasne ühelegi osapoolele uusi kohustusi, kuivõrd täiendava hüvitise maksmine on tööandjale vabatahtlik. Samuti puudub ettepanekutel oluline mõju riigieelarvele, kuna täiendavat hüvitist maksab tööandja, mitte haigekassa. Pigem võib meie ettepanekul olla positiivne mõju, sest suureneda võib tulumaksu laekumine.
