Esmaspäeval, 8. juunil algatati riigikogus kollektiivse töötüli lahendamise seaduse eelnõu menetlus, mis tuleks kindlasti enne suvepuhkust vastu võtta ja jõustada. Juhul kui enne 5. juulit jääb seadus muutmata, võib ettevõtjaid tabada ettenägematu streigirisk, teatas advokaadibüroo Eversheds Ots & Co pressiteate vahendusel. Kui riigikogu ei suuda 5. juuliks uut toetusstreigist etteteatamise tähtaega kehtestada, kaob etteteatamistähtaeg üldse ja ettevõtjaid võib iga päev tabada ettenägematu töökatkestus.
Eelnõuga lahendatakse põhiseaduslik probleem, millele riigikohus juhtis tähelepanu valimistele vahetult järgnenud ajal, 5. märtsil antud otsuses. Nimelt tunnistas riigikohus õiguskantsleri taotlusel põhiseadusega vastuolus olevaks toetusstreigist etteteatamise kolmepäevase tähtaja ja andis streigiõiguse ning omandipõhiõiguse tasakaalustamiseks ehk olukorra põhiseadusega kooskõlla viimiseks riigikogule aega kuni 5. juulini.
Eesti ametiühinguid peetakse võrreldes Lääne- ja Põhja-Euroopa ametiühingutega nõrkadeks, ometi toimetavad need ka meie ettevõtetes. Sõlmitud kollektiivlepinguid on sadu, veel enam tegutseb ametiühinguid. Viimased kasutavad oma eesmärkide saavutamiseks ka äärmist sunniabinõu, korraldades streike. Tähelepanu on pälvinud mitmed ühistranspordi streigid, meditsiinitöötajate ja õpetajate streik, energeetikute, raudteelaste streigid.
Riigikohtu 05.03.2015 otsus puudutab ettevõtjat kõige kergemini ohustavat streigivormi, nimelt toetusstreiki. Erinevalt tavalisest streigist võib toetusstreigi ettevõttes korraldada ilma töötülita ja ilma eelnevate kohustuslike protseduurideta. Toetusstreigi eesmärk ei ole mõjutada ettevõtet, kus toetusstreik toimub, vaid toetada mujal ja muus ettevõttes streikivaid töötajaid. Seetõttu märkis ka riigikohus, et toetusstreigi korral ei pruugi tööandja enda juures streigiohtu isegi ette aimata.
"Toetusstreigi eelduseks on, et toetusstreik toimuks mitte varem kui põhistreik ja toetusstreigist oleks kolm päeva ette teatatud. Riigikohus tõi näiteks, et teatades toetusstreigist neljapäeval ette, võib streik toimuda esmaspäeval ja ettevõtte töö ümberkorraldamiseks jääb seega vaid üks, reedene päev," selgitas Eversheds Ots & Co partner Rando Maisvee. "Selline korraldus riivab äärmiselt intensiivselt omandipõhiõigust ja ettevõtlusvabadust. Samuti põhjustab lühike toetusstreigist etteteatamise tähtaeg ettevõttele, kus kollektiivset töötüli tegelikkuses ei olegi, prognoosimatut kahju," lisas ta.
Kirjeldatud riigikohtu otsuse kohesel jõustumisel kadunuks toetusstreigist etteteatamise kohustus üldse. Arvestades, et vahetult enne otsuse vastuvõtmist toimusid riigikogu valimised, kuid uus parlament ei olnud veel tööle asunud, lükati riigikohtu otsuse jõustumine 5. juulini edasi. Kui riigikogu ei suuda 5. juuliks uut toetusstreigist etteteatamise tähtaega kehtestada, kaob etteteatamistähtaeg üldse ja ettevõtjaid võib iga päev tabada ettenägematu töökatkestus.
