Toome välja kolm olulisemat muudatust, mis puudutavad tegelike kasusaajate andmete kogumist ja kättesaadavust 07.03.2022 jõustuvate rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse muudatuste kohaselt.
1. Andmete esitamise kohustus ja üldine kättesaadavus
Enamikel eraõiguslikest juriidilistest isikutest ja Eestis tegutsevatel usaldushaldustel (trust) on kohustus avaldada andmed oma tegelike kasusaajate kohta (EL neljanda rahapesu tõkestamise direktiivi art. 30 ja RahaPTS § 77).
Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse § 762 alusel ja seni veel eelnõu staatuses eksisteeriva rahandusministri määruse “Tegelike kasusaajate andmebaasi asutamine ja põhimäärus” (TEKSA põhimäärus) kohaselt asutatakse tegelike kasusaajate andmete kogumiseks, hoidmiseks ja avalikustamiseks infotehnoloogiline andmekogu, mille vastutavaks töötlejaks on Rahandusministeerium ning volitatud töötlejateks Tartu Maakohtu registriosakond (registripidajana) ja RIK (teenindajana).
Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse § 78 ja TEKSA põhimääruse kohaselt on TEKSA andmed kättesaadavad Rahapesu Andmebüroole, kohtutele, Finantsinspektsioonile, valitsusasutustele ja rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise hoolsusmeetmeid rakendama kohustatud isikutele (kohustatud isikud) hoolsusmeetmete kohaldamiseks tasuta, ülejäänud avalikkusele tasu eest. Tuleb meeles pidada, et TEKSA pole siiski ammendav ja ainus allikas, kust kohustatud isik hoolsusmeetmete käigus tegelike kasusaajate andmeid peab hankima.
2. Andmete piisavus, täpsus ja asjakohasus
Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse § 77 lõige 5 kohustab eraõiguslikke juriidilisi isikuid ja nüüdsest ka usaldushaldureid, kes peavad oma tegelike kasusaajate andmed avaldama, neid andmeid ka uuendama 30 päeva jooksul peale seda, kui ta sai andmete muutumisest teada. Kui tegelike kasusaajate andmed pole muutunud, tuleb andmete õigsust igakordselt kinnitada majandusaasta aruande esitamisel (RahaPTS § 77 lg 6). Registripidajal on ka õigus nõuda trahvi ähvardusel tegelike kasusaajate andmete esitamist 10 päeva jooksul, kui need andmed on esitamata.
Uue nõudena sätestab rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse § 20 lõike 4 hoolsusmeetmeid kohaldavatele isikutele (kohustatud isik) kohustuse teavitada registripidajat, kui hoolsusmeetmete käigus iseseisvalt kogutud andmed lähevad lahku TEKSA-s kättesaadavatest, esitades selle kohta nn lahknevusteate.
Lahknevusteate saamisel teavitab registripidaja sellest oma tegelike kasusaajate andmeid esitama kohustatud isikut ning lisab andmetele avaliku märke, et esineb kahtlus nende õiguses. Kui viimane andmeid korrigeerib või nende õigsust kinnitab, kustutatakse märkus automaatselt (RahaPTS § 772).
3. Õigus taotleda andmete kättesaadavuse piiramist
Kuna tegelikud kasusaajad on alati füüsilised isikud, siis on õigustatult püstitatud küsimus nende elu ja vara kaitstuse kohta kurjategijate eest.
Vastavuses Euroopa Liidu viienda rahapesu tõkestamise direktiiviga on rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seadusesse lisatud § 792 kohaselt tegelikul kasusaajal endal või ka tema esindajal (kui tegelik kasusaaja on alaealine või piiratud teovõimega) õigus taotleda TEKSA vastutavalt töötlejalt (rahandusministeerium) oma andmete kättesaadavuse piiramist kui “andmete avalikkusele kättesaadavus põhjustaks tegelikule kasusaajale ebaproportsionaalselt suure kelmuse, inimröövi, šantažeerimise, väljapressimise, ahistamise, vägivalla või ähvardamise ohu.”
TEKSA põhimääruse kohaselt esitatakse taotlus äriregistri infosüsteemi kaudu ja vastav piirang kehtib üksnes üldsuse suhtes (st andmed peavad endiselt olema kättesaadavad krediidi- ja finantseerimisasutusele, notarile, riigivõimu asutusele, finantsinspektsioonile ning rahapesu andmebüroole). Tulevikus saab olema huvitav jälgida, kuidas sisustab rahandusministeerium ja tema tegevuse õiguspärasust hindavad kohtud seadusandjate poolt etteantud “ebaproportsionaalselt suure ohu” parameetri.
Taust
Tegelike kasusaajate andmete avaldamise kohustuse kehtestas rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse juba 2018.a septembrist Euroopa Liidu neljanda rahapesu tõkestamise direktiivi (2015/849/EL, “AMLD IV”) ülevõtmise raames.
Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse § 76 ja § 77 algne sõnastus kohustas eraõiguslikke juriidilisi isikuid koguma ja hoidma andmeid oma tegelike kasusaajate ja omandiõiguse või kontrolli vormi kohta ning esitama need äriregistrile, kus need olid avalikkusele kättesaadavad.
Samas muutis Euroopa Liit juba 2018.a oma viienda rahapesu tõkestamise direktiiviga (2018/843/EL, “AMLD V”) oluliselt tegelike kasusaajate andmete kogumise põhimõtteid. AMLD V kohustades mh liikmesriike hiljemalt 10.01.2020 korraldama nii, et tegelike kasusaajate (BO) andmeid oleks võimalik hoida nn ühinguregistris või looma selleks eraldi sobiliku avaliku registri ning muutma need andmed teistele liikmesriikidele kättesaadavaks Euroopa Liidu keskse andmetöötlusplatvormi kaudu. Eesti, nagu ka suurem osa teisi liikmesriike, ei saanud AMLD V nende nõuete rakendamisega tähtajaks hakkama ja Euroopa Liidu Komisjon algatas ka vastava rikkumismenetluse.
Eesti üritas esimest korda AMLD V tegelike kasusaajate andmeid puudutava osa üle võtta juulis 2020 vastuvõetud rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse muudatustega (tegelike kasusaajate osas jõustus mais 2021), nähes mh ette tegelike kasusaajate andmebaasi (TEKSA) loomise. TEKSA-t tegelikult tehniliste põhjustel tööle ei saadud.
Teine katse tehti juunis 2021 vastuvõetud rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse muudatustega, mis TEKSA osas jõustuvad 07.03.2022. Seni ei ole rahandusministri määrust “Tegelike kasusaajate andmekogu asutamise ja pidamise põhimäärus” kehtestatud ehk andmekogu pole formaalses mõttes selle blogi avaldamise päeval veel olemas.
