Justiitsministeeriumi poolt koordineeritav planeerimis- ja ehitusõiguse kaasajastamise protsess on jõudnud järgmisesse etappi. 21. juunil avalikustas Justiitsministeerium planeerimisseaduse ja ehitusseadustiku eelnõud Eelnõude Infosüsteemis teiste ministeeriumite, üleriigiliste omavalitsusliitude ja teistele asjaosaliste jaoks kommenteerimiseks. Eelnõud on küll kontseptuaalselt sarnased 2012. a veebruaris avalikustatud eelnõudega, mida kajastasime 2012. a märtsi uudiskirjas (planeerimisseaduse ja ehitusseadustiku kohta käivates pikemates uudistes). Samas on mõlema eelnõu teatud osades tehtud olulisi muudatusi.
Näiteks olulise ruumilise mõjuga objektide asukohavalik oli algses planeerimisseaduse eelnõus kavandatud teha maakonnaplaneeringu tasandil. Uuendatud eelnõus on seevastu sätestatud riigi eriplaneeringu ja kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu regulatsioon. Riigi eriplaneeringuga, mille puhul vaadeldakse võimaliku asukohana tervet riiki, planeeritaks joonehitisi (maanteid, raudteid, liinirajatisi), riigikaitselisi ehitis jmt. Samuti on Vabariigi Valitsusele antud õigus igakordselt otsustada, et riigi eriplaneering koostatakse sellise ehitise jaoks, mida pole eelnõu vastavas sättes (§ 29 lg 1) eraldi nimetatud, ent millel on oluline ruumiline mõju ja mis on seotud suure riikliku või rahvusvahelise huviga. Muud olulise ruumilise mõjuga ehitised jääksid kohalike omavalitsuste planeerida (kohaliku tasandi eriplaneeringuga). Uue eelnõu kohaselt ei toimuks ka maavarade maardlate ruumilist planeerimist. Ehitusseadustiku olulisimad muudatused puudutavad selle lisasid, ehk küsimust, millisel alusel võib ehitisi püstitada (ehitusloa, ehitise teatise alusel või ka ilma KOVi informeerimata). Hoonete puhul on eelnõu uuendatud versiooni kohaselt enamatel juhtudel vaja kas ehitusloa taotlemist või loa teatise esitamist.
KÕKi hinnangul on hea, et uute seaduste koostamine jätkub. Samas on eelnõudes mõningaid uusi sätteid, mille osas oleks vaja täiendavat arutelu. See puudutab mh riigi eriplaneeringu algatamise ja koostamise korda (nt seda, et riigi eriplaneeringu KSH aruanne koostatakse lõplikult alles pärast asukohavalikut), samuti maardlate ja maavarade kasutamise ruumilise planeerimise võimalust. Hetkel on eelnõude osas võimalik arvamusi avaldada 16. augustini. Justiitsministeeriumi ajaveebis on avalikustatud ka planeerimisseaduse varasema avaliku konsultatsiooni käigus esitatud seisukohti ning nendega arvestamist kajastav tabel.
Planeerimisseaduse ja ehitusseadustiku eelnõu ning nendega seotud materjalid Eelnõude Infosüsteemis.
