Justiitsministri poolt kokku kutsutud ärikeskkonna konkurentsivõime töögrupp soovitab muude maksu- ja õigusmuudatuste seas seada sotsiaalmaksule miinimum- ja maksimummäär.

Tuleb kaaluda sotsiaalmaksu miinimumnõude erandite laiendamist, kuumäära vähendamist või maksustada kuumäära ainult ravikindlustuse osaga, mis on 13 protsenti. Ühe võimalusena võiks ette näha maksusoodustuse nendele tööandjatele, kes võtavad tööle alaealisi, seisab töögrupi raportis.

Samuti tuleb töögrupi hinnangul kehtestada sotsiaalmaksu maksimummäär. Tööjõumaksudele ülempiiri kehtestamine looks soodsama keskkonna keskmisest kõrgema palgaga töökohtade tekkeks, sealhulgas teadmistepõhistes valdkondades.

Lisaks tuleb sotsiaalmaksu tasumise kohustus töögrupi hinnangul jagada tööandja ja töötaja vahel. Muudatus oleks oluline vahend, et teadvustada palgasaajaid tööjõu tegelikust maksukoormusest.

Ka tuleb sotsiaalmaks jagada kaheks – pensionimakse ja ravikindlustusmakse – see võimaldaks paindlikku opereerimist, kuivõrd nende eesmärgid on erinevad.

Muude maksualaste ettepanekute seas soovitab töögrupp muuta erisoodustusmaksu läbi aruandluskohustuse vähendamise ja tööandjale lisavõimaluste andmise töötajate tervise ja oskuste parandamiseks, topeltmaksustamise kaotamist ja alustavate ettevõtete maksukoormuse vähendamist.

Tööhõive ja tööõiguse alaste ettepanekute põhirõhk on paindlikuma tööturu toetamine. Seda läbi tööd reguleerivate piirangute lõdvendamise, sotsiaaltoetuse süsteemi muutmise ja välistööjõudu reguleerivate piirangute vähendamise.

Lisaks tehti ettepanekuid riigi ja ettevõtete halduskoormuse vähendamiseks ning üldise õiguskeskkonna reguleerimiseks nõnda, et õigusloome oleks eesmärgipärane ja kohtumõistmine efektiivne. Samuti tehti ettepanekuid erinevate seaduste parandamiseks.

Justiitsminister Urmas Reinsalu kutsus eelmise aasta sügisel kokku ärikeskkonna parandamise töögrupi, kuhu kuuluvad ettevõtjate esindajad ja ametnikud, et töötada välja plaan, kuidas majandusele hoog sisse lükata.

Töögrupi ülesanne lähtus Eesti Panga tõdemusest, et Eesti potentsiaalne majanduskasv võiks olla kuni 4 protsenti, mis tuleks suuremast tootlikkusest, tööhõivest ja investeeringutest. Otsiti vastust küsimusele, mida valitsus saaks selleks ära teha.

Kokku tehti 123 ettepanekut, millest raportis on välja toodud 64.