Tulumaks klapib ju ELiga. Mida veel?

Pane tähele! Artikkel on ilmunud enam kui 5 aastat tagasi ning kuulub Geeniuse digitaalsesse arhiivi.

Valitsus kaalub tulumaksuseaduse niinimetatud 2009. aasta ühe muutmisettepaneku edasilükkamist. See puudutab ettevõtete avansilisi tulumaksu makseid, mida tuleks tasuda tulevikus jaotamisele minevate dividendide pealt. Väidetavalt võidaks riigikassa sellest 1,4 miljardit krooni, kuid Eesti Maksumaksjate Liidu esimees Lasse Lehis kahtleb selleski.

Äripäeva toimetus teeb ettepaneku: unustame üldse vahevariandi, avansilised tulumaksu maksed, ja säilitame ettevõtete tulumaksusüsteemi põhimõtteliselt senisel kujul, nagu see on meie majanduskliimale suurt kasu toonud.

Selgitame veel kord, miks debatt nn 2009. aasta muudatusettepanekute ümber on olnud suures osas asjatu vahukloppimine.


Meie ettevõtete tulumaksuseadus on kooskõlas Euroopa Liidu ema-tütarühingu direktiiviga. Sellest kirjutas Erki Uustalu, PriceWaterhouseCoopersi juhtiv maksukonsultant, 30. juuli Äripäevas.


Ühes maksuvaidluse juhtumis 26. juunist 2008 tegi Euroopa Kohus just niisuguse lahendi, nagu see tuleneks ka Eesti ettevõtete tulumaksuseadusest.


Seega on kartus Euroopa Liidu ema-tütarühingu direktiiviga patustamise ees asjatu. Kuid just sellega on Eesti sees püütud nõrganärvilisi hirmutada.


On kutsutud üles vabatahtlikult kasumi tulumaksu kehtestama (kohe kasumi tekkimise, mitte dividendide jaotamise ajal), muidu Euroopa Liit alles vahutab vihast. Tegelikult ei juhtuks midagi.


Kui jõustuks kodukootud vahevariant, avansilised tulumaksu maksed, oleks see lisakoormus neile ettevõtetele, mis dividende ei maksa. Nende ettevõtete finantsolukord, mis regulaarselt dividende maksavad, poleks muutunud, hea seegi.


2009. aasta üleminekuga hirmutajatel on tõesti üks argument: Eesti loobub n-ö ühepoolselt nende dividendide tulumaksust, mis lähevad Eestis paiknevast tütarettevõttest välismaisesse emaettevõttesse – Eesti ise midagi vastu saamata.


Ent Eesti säilitab vastukaaluks oma näo. Et Eesti ettevõtete tulumaksuseadus aastast 2000 elab peaaegu muutmata kujul üle Euroopa Liidu direktiivid, peaks välisinvestorite jaoks olema kõva sõna.

Tulumaksuseaduse sisu andis majandusele tänuväärt kiirenduse, kuna ei maksustanud ettevõttesse reinvesteeritud kasumit.

See aitas kaasa kapitali akumuleerumisele. Eesti peaks endiselt olema välisinvestoritele atraktiivne.


Samas tuleb tunda heameelt ka tulumaksuseaduse õnnestunud vormi üle, mis on Euroopa Liidu direktiividega kooskõlas. Las siis nii jääbki.

Vaata ka:
  • Tulumaks taas kähku riigi kätte
  • Euroopa Kohus toetab Eesti tulumaksusüsteemi

  • Originaalartikkel

    Allikas:  Äripäev

    Kord nädalas

    Telli RMP Nädalakiri

    Kolmapäeviti saadetav Nädalakiri sisaldab raamatupidamise, maksunduse ja tööõiguse valdkonna olulisi uudiseid, spetsialistide artikleid, seadusemuudatusi, nõuandeid ja soovitusi.

    Töövahendid

    Maksukalender Maksumäärad Numbriline Tööajafond RTJ IFRS Abitabelid Seadused MTA avalikud päringud Nädalakiri

    Kalkulaatorid

    Palgakalkulaator Maksuvaba tulu kalkulaator Puhkusekalkulaator Auditikalkulaator Kogumispensioni kontroll