Rahandusministeerium koos partneritega on välja töötanud eelnõu, millega soovitakse ehitussektoris tagada ausam konkurents ja vähendada valdkonnas maksupettuste võimalusi. Missugused kohustused toob kavandatav seadus kaasa ehitusettevõtjatele?

Maksu- ja Tolliameti maksuauditi osakonna arendusspetsialisti Siim Tamme sõnul on ehitussektoris suur ümbrikupalga ja käibemaksupettuse osakaal ning kannatavad need ettevõtjad, kes on ausad ja tasuvad kohustuslikud maksud. “Maksu- ja tolliameti andmetel on ehitussektor hulgi- ja jaekaubanduse ning töötleva tööstuse kõrval üks kolmest majandussektorist, kus põhjustatakse riigile aastas suurimat maksukahju. Nii on juba aastaid olnud ehituse maksukahju üle 20 miljoni euro aastas ning 2020. aasta lõpu seisuga oli see ligi 28 miljonit eurot, kusjuures ümbrikupalga maksukahju moodustas sellest poole,” selgitab Tamm. Seaduse rakendumisel, 2023. aastal, kogutakse Tamme sõnul 7,8 miljonit maksuraha rohkem.

Ehitusobjektil viibimiseks on vajalik töötajakaart

Eesti Ehitusettevõtjate Liidu tegevdirektori Indrek Petersoni sõnul täitub seadusega ehitusettevõtjate soov kehtestada töötajakaardi kohustus, mis tagab, et objektil viibivad ainult korrektselt tööle vormistatud töötajad, kellel on tööandjaga sõlmitud leping. “Kui objektile pääsevad ainult töötajakaarti omavad isikud, aitab see ümbrikupalga maksmisi ja teisi maksupettusi paremini tuvastada. Isik peab registreerima oma objektile saabumise ja sealt lahkumise. Kui ilmneb, et ühe ettevõtte alt on registreeritud arvestatav hulk töötajaid, kuid palka deklareeritakse ebanormaalselt vähe, siis need anomaaliad tulevad registreerimissüsteemist välja. See on aluseks täiendava kontrolli algatamiseks,” räägib Peterson.

“Töötajakaart on isikupõhine pildiga dokument, mille töötaja saab kogu oma tööeluks. Isikupõhise töötajakaardiga on võimalik tuvastada töötaja isik ja ettevõte, mille juures ta töötab. Töösuhte lõppemisel tööandjaga ja töösuhte sõlmimisel uue tööandjaga ei pea välja vahetama kaarti, vaid uue tööandja andmed seotakse automaatselt kaardiga töötaja registreerimisel töötamise registrisse. Isikupõhise kaardi olemasolul puudub ettevõtjatel vajadus omada isikustamata kaarte, mida tuleks igal ehitusobjektil uuesti aktiveerida, sulgeda või välja vahetada,” lisab ta.

Samuti lihtsustaks elektrooniline registreerimine tööinspektsioonil, politsei- ja piirivalveametil ning päästeametil järelevalve teostamist töötervishoiu ja tööohutusnõuete täitmise üle, samuti välismaalaste Eestis ajutise viibimise, Eestis elamise ja Eestis töötamise asjaolude üle.

“Kõigi ehitusplatsil tööd tegevate isikute fikseerimine aitab tagada, et seal viibivad üksnes isikud, kes on korrektselt tööle vormistatud, registreeritud töötamise registris, elamis- ja töölubade registris, välismaalaste lühiajalise Eestis töötamise registreerimise andmekogus või lähetatud töötajate andmekogus,” räägib Tamm.

Ehitusobjektil on enamasti mitu alltöövõtjat ning töötajate registreerimine objektile sisenedes annab ka peatöövõtjale tegelikust töövõtuahelast parema ülevaate – on näha, kes objektil töötavad.

MTAsse luuakse e-teenus, kus iga töövõtuahela lüli ehk ehitusettevõte märgib oma alltöövõtjad konkreetsel ehitusobjektil. Tehingute ahela väljajoonistamine esimesest lülist viimaseni on vajalik, et nii riik kui ka peatöövõtja saaksid täpse ülevaate ehitusega seotud ettevõtjatest,” selgitab Tamm.

Kuna töötaja kaardile kantakse andmed ka töötaja ameti või kvalifikatsiooni kohta, siis võimaldaks ehitajate registreerimine ehitusobjektil lisaväärtusena koguda ka sektorile vajalikku statistikat. “Ehitusobjektile sisenedes ja sealt väljudes fikseerib elektroonne läbipääsusüsteem töötaja nime, töötajaga seotud ettevõtte ja töötaja ametikoha ning objekti valmides tekib ettevõtjale automaatselt logi, mis näitab, mis ajavahemikus, kui palju ja milliste kvalifikatsiooniga ehitajaid ehitusobjektil töötas. Kogutud info aitaks ettevõtjatel tulevikus kvalifitseeritud tööjõu vajadust täpsemalt ette planeerida.” Kindlasti oleksid kogutud koondandmed hea sisend ka tööturu vajadustest lähtuva haridussüsteemi kujundamist suunavate OSKA raportite uuendamisel, selgitab Peterson.

Missugune hakkab töötajakaart olema?

Töötajakaardiga fikseeritakse töötaja ehitusobjektile saabumise ja lahkumise aeg. “Selleks saab kasutada spetsiaalset keskselt väljatöötatud standardkaarti või näiteks ID-kaardi põhist lahendust või mobiiliäppi,” selgitab Tamm. Petersoni sõnul on praegu juba suurtel ehitusobjektidel läbipääsukaardid, mis registreerivad töötajate ehitusobjektil viibimise aja, kuid on ka ehitusobjekte, kuhu ei olegi võimalik läbipääsuväravaid paigaldada. “Kui ehitusobjekti ei ole väravaga võimalik piirata, siis on lahenduseks näiteks ehitusobjekti ala määramine mobiiliäpis ning töötajad saavad ennast mobiiliäpiga positsioneerida, kui nad ehitusalas viibivad,” selgitab ta. “Missugune täpselt ehitusobjektil töötajakaardiga fikseeritav kohalviibimise lahendus tuleb, täpsustatakse seaduse määruses, kuid kindlasti ei tohiks see suurendada ehitusettevõtjate halduskoormust. Mõelda tuleks ka olukordadele, kui objektil on elektrikatkestus ning sellest tulenevalt ei ole tööaega võimalik fikseerida,” lisab Peterson.

Tamme sõnul ei ole ettevõtjatel vaja luua uut tarkvara või teenust, vaid piisab, kui muuta senise tarkvara andmekoosseis nõuetele vastavaks ning luua juurde andmevahetuse võimekus loodava maksu- ja tolliameti andmekoguga. “Peatöövõtjal on võimalus turul pakutavatest toodetest valida endale tehniliselt ja hinna poolest kõige sobivam lahendus. Rahakulu on peatöövõtja jaoks hinnanguliselt 100–1000 eurot kuus ehitusobjekti kohta sõltuvalt objekti suurusest, töötajate arvust ning kasutatava tarkvara funktsionaalsusest, seega võimalusterohkema tarkvaraga süsteem mitme sissepääsuga objekti puhul maksab hinnanguliselt 500–1000 eurot kuus,” selgitab Tamm. “Sellele võib lisanduda turnikee, värava jne maksumus või rent. Värava olemasolu ei ole kohustuslik, kuid on paljudel objektidel juba praegu kasutusel. Ligikaudu sama suured on kulud ka joonehitiste puhul, kus töötaja kaardiga valideerimise asemel on optimaalsem kasutada mobiiltelefonil põhinevaid süsteeme,” räägib Tamm.

Missugustel ehitusobjektidel on töötajate registreerimine kohustuslik?

Seaduse eelnõu järgi kehtib töötajate registreerimise kohutus ehitusobjektidel, kus töö kestab vähemalt 30 päeva ja ehitusplatsil viibib korraga vähemalt 20 inimest, või kui eeldatav töömaht ületab 500 täistööpäeva. Sellised ehitusobjekte on aastas umbes tuhatkond. Tamme sõnul ei ole maksuriskid väiksema mahuga ehitustöödel väiksemad, kuid meetme proportsionaalsuse huvides hõlmatakse teabe esitamise kohustusega siiski mahukamad ehitustööd.

Petersoni hinnangul võivad kehtestatud kriteeriumid kaasa tuua olukorra, kus osa ehitusettevõtjaid hakkab neid ära kasutama.”On oht, et selle piiriga hakatakse mängima. Näiteks planeeritakse ehitusobjekt valmis saada vähem kui 30 päevaga, mis ei nõua töötajate registreerimist, kuid minnakse tahtlikult üle aja. Samuti ei soovi me olukorda, kus teatud ettevõtjad hakkavad valima objekte selle järgi, kus töötajate registreerimise kohustust ei ole,” selgitab Peterson ning lisab: “Kui töötajate registreerimise kohustus rakendub, siis tuleks mõne aja pärast üle vaadata, kuidas on see ehitusturgu mõjutanud. Vajaduse korral tuleb madalamale tuua ka kriteeriume, millest algab töötajate registreerimise kohustus.”