Valitsus arutas neljapäevasel istungil ettepanekuid platvormitöö reguleerimiseks, tegemist on Euroopa Komisjoni direktiivi ettepanekuga, millele Eesti esitab huvigruppidega läbiräägitud seisukohad.

Eesmärk on parandada platvormitöö tegijate töötingimusi, tuua selgust töötamise staatuse ja sellega seotud õiguste osas, suurendada algoritmilise juhtimise läbipaistvust ning samal ajal toetada digitaalsete tööplatvormide arengut.

“Meil tuleb aktiivselt osaleda platvormitööd puudutavate rahvusvaheliste reeglite kokkuleppimises, kuna näeme, et paindlikku ja kaasaegset töötamist eelistavate inimeste arv kasvab kiiresti ning ka mitmed Euroopas ja maailmas mõjukad platvormid on pärit just Eestist,” sõnas tervise- ja tööminister Tanel Kiik.

“Pean väga oluliseks platvormitöö tegijate töötingimuste parandamist ja läbipaistvuse suurendamist nende algoritmidel põhinevas juhtimises. Platvormitöö tegija peab saama infot selle kohta, kuidas kujuneb tema sissetulek ning teadma muuhulgas ka seda, millised asjaolud võivad viia konto blokeerimiseni. On mõistlik, kui algoritmi tehtud otsuse selgitamiseks on platvormil kontaktisik, kellelt töötegija saab vajadusel selgitusi küsida. Õiglaste ja läbipaistvate töötingimuste tagamise kõrval peame kindlustama ka platvormiettevõtete jätkusuutliku kasvu võimaluse ning hoiduma liigselt piiravate reeglite kehtestamisest,” rääkis Kiik.

Direktiivi eelnõu kohaselt peab platvormitöö tegijate tööalane staatus vastama nende tegelikule töökorraldusele. See tähendab, et iseseisvad töötegijad peaksid saama jätkata oma iseseisvas staatuses ning samal ajal peaks neil, kelle suhe platvormiga on olemuselt töösuhe, olema tagatud ligipääs tööalastele ja sotsiaalsetele õigustele, nt õigus miinimumtöötasule ning töö- ja puhkeajanõuete järgimisele.

Eelnõus sätestatakse, et platvormi ja platvormitöö tegija vahel on eelduslikult töölepinguline suhe, kui platvorm kontrollib töö tegemise teatavaid aspekte, näiteks määrab kindlaks tasu või kontrollib töötulemuste kvaliteeti. Platvormi poolset kontrollimist näitavad asjaolud, mille esinemisel eeldatakse, et platvorm on tööandja, kuni ta ei tõenda vastupidist.

Samuti soovitakse direktiivi eelnõuga suurendada algoritmide kasutamise läbipaistvust, andes töötegijale õiguse saada nende kohta teavet ja vajadusel automaatseid otsuseid vaidlustada. Platvorm saab kohustuse hinnata automaatsete süsteemide mõju töötingimustele. Platvormitöö läbipaistvuse suurendamiseks nähakse platvormile ette kohustus töötegijad registreerida, samuti tuleb anda riiklikele asutustele ja töötegijate esindajatele teavet töötegijate arvu, lepingulise staatuse ja kohalduvate üldtingimuste kohta. Lisaks tuleb platvormidel töötegijatele luua privaatne suhtluskanal.

Digitaalsed tööplatvormid on Euroopa Liidus kasvanud viimase viie aasta jooksul hinnanguliselt ligi 500 protsenti ning nende vahendusel töötab üle 28 miljoni inimese. Eestis teeb vähemalt kord nädalas platvormitööd seitse protsenti tööealisest elanikkonnast ehk ligi 56000 inimest, sealjuures on platvormitöö ainus sissetulekuallikas umbes 2500 inimesele.