Valitsus kiitis neljapäeval heaks äriühingute piiriülest liikumist reguleeriva eelnõu, mille kohaselt lisatakse seadusesse uute võimalustena piiriülene jagunemine ja piiriülene ümberkujundamine.

Seni on võimalik olnud äriühingute piiriülene ühinemine, kuid nüüd lisatakse seadusesse uute võimalustena ka piiriülene jagunemine ja piiriülene ümberkujundamine, teatas justiitsministeeriumi pressiesindaja.

“Muudatuse eesmärk on võtta Eesti õigusesse üle Euroopa Liidu direktiiv, millega avardatakse äriühingu võimalusi Euroopa Liidu ühtsel siseturul. Lisaks soodustab uus regulatsioon majanduskasvu ja konkurentsi,” sõnas justiitsminister Lea Danilson-Järg.

Samaaegselt muudetakse rangemaks ka kontroll piiriülese liikumise tingimuste üle, näiteks ei ole see võimalik, kui äriühingu suhtes on algatatud saneerimis- või pankrotimenetlus või kriminaalmenetlus. Lisaks täieneb registripidaja kontrollikohustus piiriülese liikumise tõendi väljaandmisel.

“Registripidaja peab senisest laiemalt jälgima piiriülese liikumise motiive,” lausus minister. “Muudatus on oluline selleks, et piiriülest liikumist ei kasutaks äriühingud eesmärkidel, mis on potentsiaalselt ebaseaduslikud või millega võib kaasneda oht Eesti julgeolekule.“

Äriühingu õiguse kõrval end piiriüleselt ümber kujundada, ühineda ja jaguneda, tuleb arvestada ka töötajate, võlausaldajate ning osanike või aktsionäride kaitsega. Seaduse muudatusega on edaspidi paremini tagatud ka töötajate kaasatus ja osalus äriühingu piiriüleses liikumises. Eelnõu jõustumine on planeeritud 01.02.2023.