PricewaterhouseCoopersi (PwC) Eesti juhtivkonsultant Erki Mägi leiab nõustamisettevõtte läbi viidud küsitlusele toetudes, et mida suuremaks ja üle piiri kasvavad Eesti ärid, seda suuremaks paisuvad ka majanduskuritegude riskid, seda nii sisemiste kui ka väliste osapoolte poolt.
Iga kahe aasta tagant PwC poolt 99 riigis ligikaudu 5000 ettevõtja seas läbiviidav majanduskuritegude ja pettuste valdkonna uuring näitas, et 47 protsenti vastanutest on kokku puutunud majanduskuritegudega ning 35 protsenti erinevate kliendipettustega; oluliselt on kasvanud küberkuritegude arv. Tegemist on viimase 20 aasta kõrgeimate määradega, teatas PwC.
Mägi leiab, et kuigi uuringus osalenud 99 riigi seas Eestit ei ole, on trendid väga sarnased ka meil – petturid on nutikad ning ettevõtte kasvades, suurenevad ka riskid. “Samas näeme ka siin regioonis, et järk-järgult on ettevõtted riskianalüüsi ja seonduvasse poliitikasse panustamas, seega suund on igatahes õige,” kommenteeris Mägi pressiteates.
Uuringust ilmnes, et pettus võib ettevõtteid tabada mis tahes suunast. 39 protsenti vastanutest ütles, et viimase kahe aasta jooksul on enamik majanduskuritegevuse juhtumeid tulnud väljastpoolt ettevõtet, näiteks klientide, häkkerite, edasimüüjate või tarnijate petuskeemide näol.
37 protsenti juhtumitest on olnud sisemised pettused ja enam kui 20 protsenti hõlmab nii väliste kui sisemiste osapoolte kokkumängu. 13 protsenti vastajatest, kes viimase kahe aasta jooksul pettusi koges, teatas, et kaotas selle tagajärjel üle 50 miljoni USA dollari. Otseste kulude seisukohast on aga kõige kulukamad pettuste liigid kartellid, siseringitehingud, maksupettused, rahapesu ning altkäemaksud ja korruptsioon.
Uuringus tuuakse esile ennetustegevuse olulisust ning seda, kuidas õigetesse oskustesse ja tehnoloogiasse investeerimine võib halvimat ära hoida. Ligi pooled osalenud organisatsioonidest reageerisid kuritegudele kontrollmehhanismide rakendamise ja arendamisega, 60 protsenti ütles, et nende asutus muutus tänu sellele paremaks.
Ometi selgus uuringust, et ligi pooled vastanutest ei korraldanud pettuse ilmnemisel mitte mingisugust juurdlust ning vaid vaevu kolmandik andis kuriteost teada juhatusele.
“Pettusekahtluse korral on olukorra väljaselgitamine kriitilise tähtsusega ning juurdluse tegematajätmine on väga lühinägelik otsus. Meie kogemusest lähtub, et ka pealtnäha tühiste teemade juurdlus viib tihti edasi väga suuremahuliste pettuste tuvastamiseni,” rõhutas Mägi.
Ta lisas, et ehkki erinevate pettuste arv tõuseb, on erinevate pettuste käekiri tihti sarnane ning kogenud spetsialistil on eri valdkonna pettusi asjakohaste töövahendite, lähenemiste ja andmeanalüüsi tehnoloogiaga võimalik tuvastada ka väga keerulistest struktuuridest ning suurtest andmemahtudest.
PwC on ärinõustamisteenuseid pakkuv organisatsioon, mis on esindatud kokku 157 riigis ja kus töötab rohkem kui 276 000 inimest. Eestis tegutseb PwC 1992. aastast.
