Kaubanduskoda esitas siseministeeriumile oma seisukohad 2021. aasta sisserände piirarvu kohta, mis on eelnõu kohaselt 1315 inimest ning mida jaotatakse tähtajalise elamisloa taotlemise põhjuste järgi. Sarnaselt 2020. aastale on ka järgmisel aastal teatud osa sisserände piirarvust broneeritud loomingulistele töötajatele, sportlastele, treeneritele ja kohtunikele, välislepingu alusel Eestisse tulevatele välismaalastele ning teatud osa kvoodist jääb vabalt jagamiseks.
Kaubanduskoja poliitikakujundamise ja õigusosakonna juhataja Marko Udras sõnas, et ettevõtjad peavad mõistlikuks kehtestada järgmise aasta sisserände piirarvuks lubatud maksimummäär ehk 0,1 protsenti Eesti alalisest elanikkonnast. “Arvestades tänast olukorda, kus paljudel tööandjatel on hoolimata töötute arvu suurenemisest keeruline leida kohalike elanike hulgast sobivate oskuste, kogemuste ja teadmistega töötajaid, siis on igati mõistlik kehtestada 2021. aasta sisserände piirarvuks seadusega lubatud maksimaalne piirarv,” ütles Udras.
Sisserände piirarvu jagamine valdkondade vahel ei ole vajalik, sest neid ei kasutata täielikult ära
Koda ei pea vajalikuks jagada järgmise aasta sisserände piirarvu eelnõus väljatoodud viisil. Sellel aastal oli loominguliste töötajate piirarv 28, sportlastel, treeneritel ja spordikohtunikel 18 ning välislepingu alusel siia tulijatel 10. Praeguseks on loominguliste töötajate piirarvust kasutatud ära vaid 4 ning välislepingu alusel välja antud 1 elamisluba. Näiteks välislepingute alusel antud lubasid on nelja aasta jooksul väljastatud ainult 5. Samal ajal on jäänud väga paljudel välismaalastel saamata elamisluba töötamiseks.
Juba Eestis viibiv välismaalane võiks saada elamisluba taotleda eelisjärjekorras
Koda tegi ettepaneku täiendada eelnõud nii, et tähtajalist elamisluba töötamiseks oleks võimalik teatud aja jooksul eelisjärjekorras taotleda nendel välismaalastel, kes viibivad Eestis seaduslikult ning kelle lühiajaline töötamine on registreeritud politsei- ja piirivalveametis.
Ettepaneku eesmärk on võimaldada jätkata Eestis töötamist nendel välismaalastel, kes juba täna töötavad siin lühiajaliselt. Kuna hetkel kehtib üle maailma väga palju liikumispiiranguid ning kolmandatest riikidest pärit kodanike jõudmine Eestisse on raskendatud, siis on mõistlik vähemalt lühiajaliselt eelistada neid välismaalasi, kes juba täna Eestis töötavad. Selline lahendus aitab leevenda tööjõupuudust nende ettevõtjate jaoks, kes ei leia Eestist sobivate oskustega töötajat ning kelle praegune lühiajaliselt Eestis töötav välismaalane peab Eestist lahkuma, kuna Eestis töötamise lubatav maksimaalne aeg saab kohe täis. Lisaks tuleb arvestada sellega, et uute töötajate tulekuga võib kaasneda ka viiruse leviku suurenemise risk, mis on aga oluliselt madalam Eestis pikemalt viibivate isikute puhul.
Kes on vabastatud sisserände piirarvust?
Piirarvu alla ei kuulu:
- Euroopa Liidu liikmesriigi kodanikud;
- USA, Jaapani, Šveitsi, Norra, Island ja Liechtenstein kodanikud;
- välismaalased, kes kolivad abikaasa ja lähedase sugulase juurde;
- välismaalased, kes õpivad või teevad teadustööd Eestis;
- välismaalased, kellele antakse tähtajaline elamisluba püsivalt Eestisse elama asumiseks;
- välismaalased, kellele antakse elamisluba töötamiseks info- ja kommunikatsioonitehnoloogia erialasel ametikohal;
- välismaalased, kellele antakse elamisluba töötamiseks iduettevõttes;
- välismaalased, kes töötavad Eestis õppejõuna;
- välismaalased, kellele antakse tähtajaline elamisluba ettevõtluseks suurinvestorina või seoses iduettevõtlusega;
- välismaalased, kellele antakse tähtajaline elamisluba töötamiseks tippspetsialistina;
rahvusvahelise kaitse taotlejad.
Kaubanduskoda pöördus Vabariigi Valitsuse poole ettepanekuga võimaldada lühiajaliselt Eestis töötavatel välismaalastel jätkata Eestis töötamist ka siis, kui nende Eestis lubatud töötamise tööaeg saab täis. Muutus aitab leevendada tööjõupuudust nendes ettevõtetes, kus täna toimub aktiivne äritegevus ning vähendab riski, et ettevõtted või nende töötajad vajavad lähiajal riigilt rahalist toetust.
