Eesti elanikest kavatseb 22% luua oma ettevõtte ning 20% on seda juba teinud, näitab SEB poolt Balti riikides tehtud uuring. Ettevõtlusest huvituvate inimeste osakaal on meil 44%, mis on peaaegu võrdne Leeduga (43%), ent väiksem kui Lätis (52%).
Huvi uute ettevõtete loomise vastu on võrreldes 2013. aastal korraldatud uuringuga vähenenud: Eestis 6, Lätis 15 ja Leedus 19 protsendipunkti võrra. Uuringus oli kokku 1759 osalejat vanuses 18–74 aastat, neist Eestis 586.
SEB jaepanganduse ja tehnoloogia valdkonna juht Eerika Vaikmäe-Koit: "Teistes Balti riikides on oma ettevõtte loomise soov suurem, kuid Eesti inimesed on aktiivsemalt oma plaanid teostanud. Ettevõtlusaktiivsuse suurenemises mängis oma rolli majanduskriis, mil tihti tuli olude sunnil luua oma firma. Praegune madal tööpuudus ja keskmise palga kasv tähendab aga, et palju potentsiaalsed ettevõtjad on palgatööga rahul."
Ettevõtte loomise eripärad
Oma firma asutamist takistavad Eesti vastajate arvates kõige rohkem algkapitali ja äriidee puudumine ning keerulised seadused. Võrreldes 2013. aastaga tuntakse siiski vähem muret stardikapitali puudumise ja seaduste pärast ning oluliselt on vähenenud sõltuvus praegusest püsisissetulekust.
Eestis on ettevõtte loomist kavandavatest vastajatest 47% naised. Eesti vastajatest peab 54% ettevõtte loomist lihtsaks, samas kui Leedus on see näitaja 44 ja Lätis 27%. Eestis antud hinnang on võrreldes 2013. aastaga tõusnud 9 protsendipunkti.
Ettevõtte loomisel otsib kõikjal Balti riikides enamik vastajaid infot internetist (Eestis 74%), kuid pooled eestlased peavad Balti naabritest olulisemaks nõupidamist sõprade ja sugulastega.
Kui Lätis (61%) ja Leedus (56%) peavad alustavad ettevõtted suurimaks probleemiks maksukoormust, siis Eestis see nii ei ole (14%). "Eestis peavad alustavad ettevõtted keeruliseks leida uusi turge oma toodetele ja häiriva tegurina toodi välja ka klientide hilinenud maksed, samuti tõi ligi viiendik esile probleeme tööjõu leidmisega," märkis Vaikmäe-Koit.
Oma firma luuakse säästudega
Eestis, Lätis ja Leedus asutatakse oma ettevõte peamiselt säästude najal ning kõige vähem kasutatakse riigi või Euroopa Liidu fondide tuge. Isiklikest säästudest on Eestis oma firma teinud 75% ettevõtjatest ning samas suurusjärgus on see näitaja teistes Balti riikides.
"Lisaks igapäevase rahapuhvri tekitamisele on säästudel oluline roll ettevõtlusse sisenemisel. Äri alustamiseks vajaminev algkapital ei pruugi olla suur ning see on ka põhjus, miks peamiselt finantseeritakse ettevõtluse alustamist kas enda või sõprade-sugulaste säästudest. Äri kasvatamisel läheb juba vaja lisakapitali ning tugevat äriplaani, mis aitab luua ettevõttele kindlama jalgealuse," kommenteeris Vaikmäe-Koit.
Võrreldes 2013. aastaga on Eestis vähenenud sõpradelt või tuttavatelt saadav tugi, samuti EL-i fondidest ja pangast saadud stardiraha või laenu osatähtsus.
Eesti vastajad loodavad rohkem pankade toele
Nii nagu 2013. aastal, oodatakse ka praegu pankadelt enim häid finantstingimusi ning soodustusi alustavale ettevõttele. Partnerpakkumistest on atraktiivseimad raamatupidamis- ja kodulehe disaini teenused, nii nagu neid eelistati ka 2013. aasta uuringus.
Ettevõtte loomisel tuntakse Eestis kõige rohkem infopuudust EL-i fondide ja EL-i õigusaktide osas ning mõlema puhul on infolüngad võrreldes 2013. aastaga koguni suurenenud.
Kui ettevõtja valib kodupanka, siis uuringu kohaselt peab ta tähtsaks oma senist kogemust erakliendina, konkreetse panga usaldusväärsust ning mugava interneti- ja mobiilipanga olemasolu.
