Ettevõtluse kasvustrateegia raames on eelnõu kohaselt ettevõtluse rahastamiseks tuleval eelarveperioodil, aastatel 2014 kuni 2020, ette nähtud 56 miljonit eurot vähem kui lõppeval eelarveperioodil.
Uueks eelarveperioodiks on ette nähtud ettevõtluse kasvustrateegia rakendamiseks 382 miljonit eurot, millest 28 miljonit tuleb Eesti riigieelarvest ja ülejäänud Euroopa Liidu (EL) vahenditest. Perioodil 2007-2013 panustasid EL-i struktuurifondid ettevõtluse valdkonda 438 miljonit eurot, millest 27 miljonit tuli Eesti riigieelarvest, ütles majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi avalike suhete osakonna nõunik Gea Otsa BNS-ile.
"Riigi aktiivsus on järgmisel seitsmel aastal suunatud valdkondadesse, kus on kõige suurem potentsiaal saavutada töötaja kohta suurem tootlikkus. Konkreetsed lahendused ja spetsialiseerumisnišid sektori arendamiseks töötatakse välja ettevõtjate ja akadeemilise sektori tihedas koostöös. Teise olulise uuendusena keskendutakse strateegias nende ettevõtete vajadustele, kes Eesti majandust enim mõjutavad. Ehk kokkuvõtvalt – ressursse on küll vähem, kuid tulemust ootame rohkem," rääkis Otsa.
Samas ütles Otsa, et EL-i rahale võib meetmete edukal rakendamisel 2018. aastal lisanduda Euroopa Komisjoni algatusel ette nähtud 7-protsendiline tulemusreserv. "Eelmisel perioodil sellist asja ei olnud, kuid seekord võidakse selline reserv tekitada. Seda pole veel komisjoni tasemel lõplikult otsustatud," sõnas Otsa.
Teisalt ei ole Otsa sõnul Eesti ja Euroopa Komisjoni ametlikud läbirääkimised struktuurifondide vahendite kasutamiseks perioodil 2014-2020 veel alanud, samuti ei ole kokku lepitud EL-i uues finantsraamistikus ehk EL-i struktuurifondide summa ja selle jaotus on esialgne.
Aastast 2020 võivad piisava majanduskasvu korral ettevõttete toetused veel lisaks väheneda. "Kui Eesti SKT ületab 2020. aastaks 75 protsenti Euroopa Liidu keskmisest, jõuab Eesti vähemarenenud piirkondade kategooriast üleminekupiirkondade kategooriasse. See toob tõesti kaasa Euroopa Liidu fondide panuse vähenemise ja fondide struktuuri muutuse," ütles Otsa.
"Teisalt hoolitseb Eesti juba perioodi 2014-2020 meetmete programmeerimisel selle eest, et rahastamisperioodi lõppedes oleks paigas ka väljumisstrateegiad, kuidas meetmetega jätkata siis, kui Euroopa Liidu panus väheneb. Täna on ennatlik väita, et kaovad üldse toetused ettevõtetele. Pigem on need muutumas nii formaadilt kui ka finantseerimisallikate poolest," lisas Otsa.
