2021. aastal kontrollis ja nõustas maksu- ja tolliameti maksuauditi osakond kokku 7995 käibemaksu riskiga ettevõtet, mille tulemusel suurendati ettevõtete käibemaksukohustust 24,7 miljoni euro võrra.
Kõige enam on maksu- ja tolliamet tuvastanud vigu käibemaksu tagastamisel. Ettevõtted parandasid menetluse käigus deklaratsioone 1081 juhul. Nende käigus vähendati alusetult deklareeritud enammakseid ja/või suurendati maksukohustust kokku 10,9 mln euro võrra.
Maksu- ja tolliamet on tuvastanud ka mitmeid rikkumisi, kus äriühingud varjavad käivet või kasutavad fiktiivseid ostuarveid. Seda eesmärgiga maksta ettevõttest varjatuna väljaviidud rahast ümbrikupalka. Kokku on selliseid rikkumisi 2021. a tuvastatud 704 äriühingu puhul, kelle maksukohustusi suurendati kokku 7,6 mln euro ulatuses.
“Näeme sageli, et oma maksukohustuse vähendamiseks kasutatakse varifirmade ja arvevabrikute nimel väljastatud fiktiivseid arveid või muid näilisi tehinguid. Need on enimlevinud teadlikud rikkumised, mida 2021. aastal tuvastasime 406 korral. Nende ettevõtete maksukohustust suurendati kokku 6 mln euro võrra,” ütles maksu- ja tolliameti maksuauditi osakonna käibemaksu valdkonnajuht Kristi Veskus.
Eraldi tähelepanu pöörame kinnisvaratehingutest tulenevatele riskidele. Nii näiteks on enamlevinud rikkumiseks uusehitiste või ehituseks mõeldud kinnistute müügitehingu deklareerimata ja sellelt käibemaksu tasumata jätmine. Samuti on levinud eluruumi soetamine äriühingu nimele, et saada maksueelist, kuigi tegelikkuses ei asuta eluruumi kasutama ettevõtluseks või üüritakse eluruumi välja maksuvabalt, arvates samas alusetult maha soetamisel tasutud sisendkäibemaksu. Kokku on kinnisvaratehingutega seotud rikkumisi 2021. a tuvastatud 182 korral. Nende käigus suurendati äriühingute maksukohustusi 4,5 mln euro ulatuses.
“Kui rääkida trendidest, siis oma tegevuse käigus oleme täheldanud, et maksudest püütakse üha enam kõrvale hoida, vältides ettevõtte registreerimist käibemaksukohustuslasena. Seetõttu oleme võtnud fookusesse ka need isikud, kelle riskitunnuste põhjal on alust arvata, et neil võib olla täitunud käibemaksukohustuslasena registreerimise piirmäär (käive 40 000 eurot) ja tekkinud käibemaksukohustus, kuid kes ei ole neid kohustusi täitnud,” räägib Veskus.
“Kiiduväärne on, et peale kontakti maksu- ja tolliametiga parandab üldreeglina 60% äriühingutest oma maksukäitumist vabatahtlikult,” ütles maksu- ja tolliameti maksuauditi osakonna käibemaksu valdkonnajuht Kristi Veskus.
Maksu- ja tolliamet on 01.01.2022 seisuga kaardistanud 20644 ettevõtjat, kelle deklareeritud andmetes on maksuhaldur täheldanud võimalikke käibemaksuriske ja kes tekitavad arvatavat maksukahju riigile kokku 73,3 mln euro ulatuses.
