Maksuamet ei ole täheldanud, et käibemaksukohustuslase piirmäära tõstmise järel oleks ettevõtjad hakanud kohustuse vältimise eesmärgil eri ettevõtteid looma.
“Äritegevuse jaotamine erinevatesse juriidilistesse kehadesse on iseenesest seaduslik tegevus, mida on kogu aeg tehtud,” ütles maksu- ja tolliameti (MTA) kommunikatsioonijuht Rainer Laurits BNS-le.
Vastuseks BNS küsimusele, kas pärast 2018. a alguses jõustunud muudatust, millega tõusis käibemaksukohustuslaseks registreerimise piirmäär 16 000 eurolt 40 000 eurole, on näha ka trendi, kus ettevõtted loovad uusi äriühinguid, mille vahel enda käivet jaotavad, et maksu vältida, vastas Laurits eitavalt.
“Käibemaksukohustuse vältimise eesmärgil erinevate ettevõtete loomise kasvu me ei ole täheldanud,” ütles MTA kommunikatsioonijuht.
Alates 1. jaanuarist on ettevõtlusega tegelev isik kohustatud end käibemaksukohustuslasena registreerima, kui tema maksustatav käive – välja arvatud põhivara võõrandamine – ületab kalendriaasta algusest arvates 40 000 euro piiri. Kuni 2017. aasta lõpuni on piirmäär 16 000 eurot.
