Mai eest tasuti maksu- ja tolliametile 1,087 miljardit eurot maksutulu. Maksutulu kasv kiirenes võrreldes eelmise kuuga ning aasta esimese viie kuuga on maksutulu kogutud 10 protsenti rohkem aasta varasemast. Viie kuu eelarve täitmine ületab prognoosi, samas on eelarve täitmise tempo mõnevõrra aeglasem kui möödunud aastal.
Mais palgafondi kasv aeglustus, töökohtade arv on lähedal langusele
Sotsiaalmaksu tasumise kasv aeglustus mais 11,3 protsendile võrreldes eelmise aastaga. Tööjõumakse mõjutava palgafondi kasv ulatus 10,6 protsendini (joonis 1), keskmise palga kasv aeglustus 10,5 protsendile ja töökohtade arvu kasv 0,2 protsendile. Sektoritest vedas mai palgafondi kasvu haridus 19,8 protsendiga seoses õpetajate palgatõusuga aasta alguses. Töökohad on võrreldes eelmise aastaga suurimas languses töötlevas tööstuses (umbes ‑4400, eelkõige puidutöötlemine, mööblitootmine), ehituses (umbes -1700, eelkõige elamute ja mitteeluhoonete ehitus) ja halduses (umbes ‑1350, eelkõige tööhõive sektoris). Mai lõpu seisuga oli töö leidnud üle 10 600 ajutise kaitse saanud Ukraina kodaniku.
Füüsilise isiku tulumaksu (riigieelarvesse ja kohalikele omavalitsustele kokku) laekumine kasvas mais 9,1 protsenti võrreldes eelmise aastaga, sh kohalike omavalitsuste tulumaksu kasv ulatus 12,4 protsendini. Laekumist riigieelarvesse kahandab sel aastal maksuvaba tulu tõstmine (tööeas 654 euroni ja vanaduspensionieas 704 euroni), mida tasandab selle kasutamise edasi lükkamine järgmisesse aastasse. Mais lahkus II pensionisambast ligi 7400 tööealist ehk üle kolme korra vähem kui möödunud aastal samal ajal. Tulumaksu laekub neilt juunis 14 miljonit eurot, mida on 22 miljonit eurot vähem kui eelmisel aastal.
Juriidilise isiku tulumaksu laekumise kasvu vedas mais Eesti Energia tulumaks jaotatud kasumilt
Mais ulatus juriidilise isiku tulumaksu laekumine 59,5 miljoni euroni kasvades 36,1 protsenti võrreldes eelmise aastaga. Mais laekus ligi 13,5 miljonit eurot tulumaksu riigiettevõtte Eesti Energia jaotatud kasumilt, eelmise aasta mais oli laekumine riigiettevõtetelt 11 miljonit eurot väiksem. Tulumaks erasektori jaotatud kasumilt kasvas ligi 5 miljoni euro võrra. Sektoritest vedasid tulumaksu laekumist energeetika (Eesti Energia) 13,6 miljoni, hulgi- ja jaekaubandus 9,1 miljoni ning kinnisvara 8,6 miljoni euroga. Vaatamata keerulistele majandusoludele kasvas ettevõtete kogukasum 2022. aastal 33 protsenti, mis on toetanud käesoleva aasta tulumaksu laekumist. Samuti suurendab Euribori tõus pankade kasumeid ja seeläbi krediidiasutuste avansilise tulumaksu tasumist – krediidiasutuste 2022. aasta viimase kvartali kasum enne tulumaksu kasvas 44 protsenti, 2023. aasta I kvartali kasv ulatus 71 protsendini.
Käibemaksutulu kasv mais küll kiirenes, kuid jäi hinnatõusu tempole alla
Käibemaksu tasumine mais kiirenes eelmise kuu kasvutempoga võrreldes ühe protsendipunkti võrra 6,7 protsendini. Mullust maikuud iseloomustas kõrge majandusaktiivsus, kuid samal ajal avaldas mõju ka Vene agressioonist tingitud energiahindade kallinemine ja sellest tulenev uus hinnatõusu tipp (THI 2022. aasta mais oli +20 protsenti). Tänavuse jahenenud majandusolustiku ja majapidamiste ostujõu languse taustal oli maikuu ühekohaline käibemaksu kasvuprotsent ootuspärane. Sarnaselt eelmisele kuule peegeldas jaekaubandus reaalkasvu langust (-10 protsenti) ehk tarbimine koguselist vähenemist. Selle aasta esimese viie kuu käibemaksu tasumine (1 365 miljonit eurot) on 8,2 protsenti ehk 103 miljonit eurot suurem mullusega võrreldes.
Teist kuud järjest panustab aktsiiside tasumisse enim tubakaaktsiis
Aktsiiside tasumine kokku kasvas mais võrreldes eelmise aastaga 6,6 protsenti, mis on ühtlasi ka selle aasta kiireima kasvuga kuu. Kahe viimase kuu tasumisi on hoidnud kasvus eelkõige tubakaaktsiis, mille kasv mais oli taas kahekohaline. Kui viie kuu kokkuvõttes ületavad alkoholi ja tubakaaktsiisi tasumised eelmist aastat, siis kütuseaktsiisi tasumised pole seni eelmise aasta taset ületanud. Viimaste kuude mootorikütuste jaehinna langus avaldub positiivselt nii deklareerimistes kui müügistatistikas, kuid vähenemisega paistab silma diislikütuse hulgimüük, mis sellel aastal pole veel kordagi kasvule pöördunud. Diislikütuse hulgimüük moodustab kogu diislikütuse müügist keskmiselt 14 protsenti ning on aasta algusest vähenenud 19,4 protsenti. Hulgimüüki mõjutavad muuhulgas töötleva tööstuse sektor, mis jahenevas majanduskeskkonnas paistab silma nii töökohtade arvu languse kui müügikäivete kahanemisega.
