Euroopa Komisjon tegi ettepaneku, mille alusel käsitletaks Euroopa Liidus riigisiseseid ja piiriüleseid ettevõtjatevahelisi kaubatehinguid ühtemoodi. Tegemist oleks müüja vastutuse põhimõttega: liikmesriigis A asuv ettevõtja, kes müüb kaupu liikmesriiki B, lisab arvele käibemaksu liikmesriigi B käibemaksumäära alusel ja tasub selle liikmesriigile B kas otse (olles seal registreeritud) või liikmesriigi A kaudu. Kaubanduskoda ettepanekut ei toeta – käibemaksusüsteem muutuks ettevõtjale koormavamaks erandite ja halduskoormuse kasvu tõttu.

Muudatus eristab teenused kaupadest

Ettepanek kohalduks ainult kaupade puhul ning teenuste puhul jääks kehtima vana süsteem. Kaubanduskoja hinnangul ei oleks kaupade ja teenuste veelgi suurem eristamine maksustamise osas mõistlik ega asjakohane. Ettevõtjatel tõuseb risk käibemaksu hindamisel olukordades, kus on keeruline eristada kaupasid ja teenuseid. Samuti peavad raamatupidajad omama teadmisi käibemaksusüsteemide erisustest, mis on juba praegugi üsna keeruline.

Erinevad käibemaksumäärad tekitaksid segadust

Asjatult keeruliseks muutub ka müüja vastutuse rakendamine. Enamikes riikides on kaupadel erinev käibemaksumäär. See aga tähendab, et müüja peab olema kursis erinevate liikmesriikide käibemaksumääradega. Tegemist oleks arvestatava halduskoormuse kasvuga ettevõtetele, millega kindlasti kaasneksid ka tööjõukulude kasv.

Ettevõtetel võib tekkida probleeme ka asjaoluga, et riikidevahelised tehingud on tavaliselt pikema laekumistähtajaga, kui riigisisesed arved. Maksuametile tuleks käibemaks siiski tähtajaks üle kanda, sõltumata sellest, kas ostjalt on käibemaksuosa laekunud. See tähendab likviidsusriske ettevõtjatele, kes müüvad kaupa välisriikide ettevõtjatele. Paljudel ettevõtetel võib puududa ka võimalus lepinguid ümber vormistada lühema maksetähtaja peale, tulenevalt asjaolust, et välisriikide ettevõtted võivad olla mõjuvõimsamad ja konkurentsitihedates sektorites valitakse teine ettevõte, kes on nõus pikema maksetähtajaga.

Loe koja arvamust siit.