Riigikogus täna vastu võetud tsiviilkohtumenetluse seadustik reguleerib tsiviilasjades tekkinud vaidluste lahendamise korda kohtutes. Seadustiku peamine eesmärk on muuta kohtupidamine tsiviilasjades kiiremaks, tõhusamaks ja säästlikumaks, kasutades selleks uudseid menetlusviise ning elektroonilisi kommunikatsioonivahendeid.
Olulise uuendusena võimaldab seadustik kasutada tsiviilkohtumenetluses kaasaegseid kommunikatsioonivahendeid, mis muudavad vaidlevate poolte ja kohtu vahelise informatsiooni vahetamise kiiremaks ja efektiivsemaks. Seadustik annab näiteks õigusliku aluse kohtutega elektrooniliste sidevahendite abil suhtlemiseks – hagisid ja muid dokumente saab alates seadustiku jõustumisest esitada näiteks e-maili teel, kuid turvalisuse huvides tuleb vähemalt esialgu elektrooniline dokument varustada digitaalallkirjaga. Samuti näeb seadustik ette võimaluse pidada istungit videokonverentsi teel analoogiliselt kriminaamenetluses juba kasutuseloleva kaugkohtupidamise süsteemiga, mis võimaldab näiteks tunnistajatel või esindajatel vältida sõitmist kohtuistungile teise linna. Ütlusi saab anda reaalajas pilti ja heli vahendatavate seadmete abil.
Kohtumenetlust tõhustab ja kiirendab ka esimese astme kohtutele loodud võimalus viia summaliselt väiksemaid vaidlusi läbi lihtsustatud korras. Näiteks on seadustikus võimalus rahaliste nõuete lahendamine nn maksekäsu kiirmenetluse teel, mis on leidnud laialdast kasutust paljudes Euroopa riikides ja aidanud lahendada mitmeid vaidlusi kohtuniku minimaalse osavõtuga. Sellisel moel lahendatakse asju, mille puhul eelduslikult õiguslikku vaidlust ei eksisteeri ning kus seega täitedokumendi saamiseks kulukama ning aeganõudvama hagimenetluse läbiviimine oleks ebamõistlik. Maksekäsu kiirmenetluses esitatakse avaldus formularina (tulevikus elektroonilises menetluses) ning kohus rahuldab maksekäsu kiirmenetluse taotluse, kontrollimata nõude tõendatust. Võlgniku õigused menetluses on kaitstud talle antud võimalusega esitada vastuväiteid, mille tagajärjel jätkub menetlus tavalise hagimenetlusena. Eriti atraktiivne on maksekäsu kiirmenetlus paljude tarbijatega ettevõtete jaoks lepingutest tulenevate nõuete rahuldamisel (nt lepingud elektrienergia, vee müügiks, mobiilside teenuse osutamiseks).
Teadvustamaks menetlusosalistele määratud kohtuistungil osalemise olulisust nii asja kiirema kui ka säästlikuma lahendamise seisukohalt, on seadustikus tõhustatud tagaseljaotsuse tegemise võimalusi. Samuti on tagaseljaotsuse vaidlustamisele seatud senisest rangemad reeglid, mis peaksid tagama istungile põhjuseta ilmumata jätmiste vähenemise.
Asja läbi vaatava kohtu õigusi ja kohustusi reguleerides on seadustikus lähtutud eesmärgist, mille kohaselt tegutseb kohus poolte suhtes eelkõige erapooletu vahendajana. Kokkuleppe saavutamine kohtuvaidluse võimalikult varajases staadiumis on ökonoomne nii poolte kui riigi seisukohalt, säästes sellega kohtusüsteemi vahendeid üldjuhul kohtumenetluse suhtelise lühiduse ning edasikaebamise ärajäämisega. Eelnõu annab kohtunikule võimaluse sekkuda senisest aktiivsemalt protsessi ja veenda pooli kokkulepet sõlmima.
Tsiviilkohtumenetluse seadustiku jõustumistähtaeg sõltub seadustiku rakendusseaduse vastuvõtmisest Riigikogu poolt. Rakendusmitähtajaks oli eelnõus planeeritud 1. jaanuar 2006, kui jõustub ka kohtute reform, mis ühendab kohtud sarnaselt teistele õiguskaitseasutustele nelja piirkonda.
