Eile võttis Riigikogu 73 poolthäälega vastu tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse, millega määrati Riigikogus 20. aprillil vastu võetud tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku jõustumise ajaks 1. jaanuar 2006.a. Samal ajal jõustub ka kohtud nelja piirkonda ühendav kohtute reform.
Uuest aastast rakenduva tsiviilkohtumenetluse seadustiku peamine eesmärk on muuta kohtupidamine tsiviilasjades kiiremaks, tõhusamaks ja säästlikumaks, kasutades selleks uudseid menetlusviise ning elektroonilisi kommunikatsioonivahendeid. Kohtutele võib alates seadustiku jõustumisest esitada hagisid ja muid dokumente saab näiteks e-maili teel, turvalisuse huvides tuleb elektrooniline dokument varustada digitaalallkirjaga. Samuti näeb seadustik ette võimaluse pidada istungit videokonverentsi teel, mis võimaldab näiteks tunnistajatel või esindajatel vältida sõitmist kohtuistungile teise linna.
Kohtumenetlust tõhustab ja kiirendab ka esimese astme kohtutele loodud võimalus viia väiksemat summat puudutavaid vaidlusi läbi lihtsustatud korras. Näiteks on seadustikus võimalus rahaliste nõuete lahendamine nn maksekäsu kiirmenetluse teel, mis aitab lahendada mitmeid vaidlusi kohtuniku minimaalse osavõtuga. Maksekäsu kiirmenetluses esitatakse avaldus formularina (tulevikus elektroonilises menetluses) ning kohus rahuldab maksekäsu kiirmenetluse taotluse, kontrollimata nõude tõendatust. Võlgniku vastuväidete korral jätkub menetlus tavalise hagimenetlusena. Eriti atraktiivne on maksekäsu kiirmenetlus paljude tarbijatega ettevõtete jaoks lepingutest tulenevate nõuete rahuldamisel (nt lepingud elektrienergia, vee müügiks, mobiilside teenuse osutamiseks).
Teadvustamaks kohtuistungil osalemise olulisust on seadustikus tõhustatud tagaseljaotsuse tegemise võimalusi. Samuti on tagaseljaotsuse vaidlustamisele seatud senisest rangemad reeglid, mis peaksid tagama istungile põhjuseta ilmumata jätmiste vähenemise.
Lisaks tsiviilmenetluse seadustikule jõustub rakendusseaduse alusel ka täitemenetluse seadustik, mis reguleerib senisest täpsemalt kohtutäiturite tööd ja parandab võlausaldaja võimalusi võlgade sissenõudmiseks, ent pakub samas ka võlgnikule kaitset sotsiaalse elatusmiinimumi tagamiseks.
Seadustik võimaldab saada paremat teavet võlgniku sissetulekute kohta, kuna näeb ette võlgniku vande andmise kohustuse oma vara koosseisu kohta. Seejuures vande andmata jätmise või vara varjamise eest on ette nähtud karistused. Samuti võimaldab seadustik arestida varjatud sissetulekuid – näiteks juhtudel, mil võlgnik laseb palga välja maksta teisele isikule või on leppinud tööandjaga kokku väga madalas tasus töötasus valdkonnas, kus tavaline keskmine palk on oluliselt suurem.
Aitamaks kaasa võlgade kiiremale tasumisele on uues seadustikus säte, mille kohaselt võlgnik peab võla tähtaegsel tasumisel maksma vaid pool täituritasust. Palga ja muude sissetulekute arestimisel tuleb erinevalt kehtivast seadusest arvestada võlgniku sissetulekute suurust ja ülapeetavate olemasolu. Täitemenetluse seadustik paneb kohtutäiturile ka senisest rangema kohustuse informeerida võlgnikku täitmisele esitatud kohtuotsustest, muudest täitedokumentidest ning tehtavatest täitetoimingutest.
