Rahandusministeeriumi 2022. aasta personalinumbrid näitavad, et hoolimata Ukraina sõjast tulenenud töökoormuse kasvust on riigiasutused suutnud oma tööd eelmisel aastal tublilt optimeerida. Kogu avalikus sektoris on töötajaid ja teenistujaid lisandunud vaid mõnda valdkonda ning tervikuna jääb personalikasv alla 1%.

Üldandmeid vaadates näeme, et avaliku sektori 2022. aasta vähene kasv tähendab eelkõige nende inimeste lisandumist, keda meie ühiskond vajab ja ootab – õpetajad, sotsiaalvaldkonna töötajad omavalitsustes, meditsiinipersonal jt.

AVALIK SEKTOR:	Näiteks:
valitsusasutused	ministeeriumid
riigi ja kohalike omavalitsuste asutused, nende allasutused	koolid, muuseumid
põhiseaduslikud institutsioonid	Õiguskantsleri kantselei, Riigikontroll
avalik-õiguslikud asutused	riiklikud ülikoolid, ERR
riigi äriühingud	Eesti Liinirongid AS, Eesti Post AS
riigi sihtasutused	SA Eesti Filmi Instituut, SA Viljandi Haigla, Maaelu Edendamise SA
riigi mittetulundusühingud	piirkondlikud ühistranspordikeskused

Sektorisse tervikuna tuli eelmisel aastal juurde 1329 inimest, mis teeb koguarvu juures (135 037) kasvuks vaid 0,9%. Inimesi lisandus riigi äriühingutesse ning omavalitsusasutustesse, jõudsalt kahanes aga personal ministeeriumite valitsemisalades, kus jäi aastaga vähemaks 438 teenistujat.

Avaliku sektori keskmine töötajate arv 2022 (ja muutus võrreldes 2021)

Ministeeriumid tõmbusid koomale

Näeme, et kõige enam vähenes teenistujate arv Siseministeeriumi valitsemisalas. Selle tingisid ümberstruktureerimine, samuti Politsei- ja Piirivalveameti sisemised töökorralduse muutused. Tublit vähenemise trendi näitasid ka Kaitseministeerium, Rahandusministeerium, Justiitsministeerium.

Rääkides arvude kasvust, on selleks põhjused mitmeid. Näiteks Sotsiaalministeeriumi vastutusvaldkonnas palgati juurde tervishoiutöötajad, niisamuti oli vajalik Sotsiaalkindlustusameti lisatööjõud sõjapõgenike jaoks.

Muutus töötajate arvus 2021/2022
Ministeeriumid

Ministeeriume ja nende haldusalasid tervikuna vaadates on arusaadavalt mõningaseks kasvukohaks IT- ja küberturbega seotud valdkonnad. Riigi vajaduste ja julgeolekus seisukohalt on IT tervikuna olnud ja jääb ka lähitulevikus kasvualaks. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium on digipöörde raames kaardistanud ministeeriumite vajadused ning ka vastava finantsilise ja IT-personali vajaduse. Täiendava personalivajadusena nähakse 2023.-24. aastal valitsemisalade üleselt ca 100 inimest.

Töötajaid jäi vähemaks väikestes omavalitsustes, juurde tuli suurematesse

Kohalikke omavalitsusi vaadates näeme, et personaliarvud vähenesid 27 omavalitsuses.
Teistest veidi suuremal määral kahanes number Põltsamaa Vallavalitsuses, kus jäi aastaga vähemaks 9% personalist. Rakvere Linnavalitsuses vähenes inimeste arv 6%, Valga ja Järva vallavalitsustes jäi kummaski vähemaks suurusjärk, mis moodustab 4% sealsete omavalitsusasutuste kogupersonalist.

Muutus töötajate arvus 2021/2022
Kohalikud omavalitsused, kus arv vähenes

Üldandmete põhjal kasvas kohalike omavalitsuste teenistujate ja töötajate arv eelmisel aastal kokku 580 inimese võrra.

Suurima kasvuga Tallinna Linnavalitsuses on tegemist peamiselt elanike lisandumisest tingitud töömahu kasvuga ning suuremate muudatustega sotsiaalvaldkonnas.
Maardu Linnavalitsuses kasvas eelkõige lasteaedade ja koolide personal. Lisaks avati linna sotsiaalkeskuse juures eraldi üksusena päevakeskus ning mõned ametikohad lisandusid ka linnavalitsusse nii lastekaitse, erivajadustega isikutega kui põgenike toetamisega tegelemiseks.
Pärnu Linnavalitsuse kasv tuleb peamiselt jäätmejaama OÜ Paikre töötajate arvu kasvust.
Põhja-Sakala Vallavalitsuses tuli töötajaid juurde lasteaedadesse, lisaks ka haridusvaldkonna ning noorsootööspetsialiste mujale haridusasutustesse.
Tartu Vallavalitsuses kasvas personal samuti natuke lasteaedades ja koolides, lisaks õpetajatele lisandus ka tugipersonali. Vallavalitsuse struktuuri lisandus kokku 3 ametikohta majanduse, halduse ja sotsiaalse kaitse valdkondadesse.

Riigi sihtasutustes moodustab enamiku meditsiinivaldkonna personal

Riigi sihtasutustes töötas 2022. aastal kokku 13 997 inimest, kolmandikus sihtasutustest toimus töötajate vähenemine. Keerulised ajad tõid kaasa erinevaid personalimuudatusi riigi 18 haiglas, kokkuvõttes jäi aga 2022. aasta pilt suhteliselt stabiilseks – meditsiinipersonal vähenes 8 töötaja võrra.

Töötajate arv 2022
Riigi sihtasutused TOP15

Ent töötajaid võeti ka juurde. Näiteks sai Tartu Ülikooli Kliinikum juurde 47 meditsiinivaldkonna töötajat, lisaks laiendas toetusmeetmete ja eksportturgude (äriarendus välisturgudel) mahtu Ettevõtluse ja Innovatsiooni SA, milleks vajati täiendavalt 17 inimest.

Äriühingud taastusid koroonakriisist

Koroona-järgselt on riigi äriühingud teinud läbi valdkondliku taastumise. 2022. aastal kasvasid enim kaks riigiettevõtet – Eesti Energia (+478) ja AS Nordic Aviation Group (+346).

Eesti Energia töötajate arvu kasv tulenes vajadusest energiakriisi ajal põlevkivi kaevandamiseks kaevureid tähtajaliselt juurde palgata. AS Nordic Aviation Group kasvas lennundusvaldkonna taastumisel pärast koroonakriisi, niisamuti nagu AS Tallinna Lennujaam, kuhu lisandus aastaga 47 inimest.

Töötajate arv 2022
Riigi äriühingud ja tulundusasutused TOP15

Samuti kasvas tervikuna AS Eesti Posti töötajate arv (+63). Samas, tänu automatiseerimisele ja töökorralduse muudatustele töötajate arv mitmes grupi ettevõttes vähenes. Vaid kahes tütarettevõttes tuli seoses äritegevuse kasvuga töötajaid juurde, seda eelkõige logistika operatsioonide üksuses.

Avalik-õiguslikke asutusi mõjutasid enim kõrgharidusmaastiku muudatused

Riigi avalik-õiguslikes asutustes töötas 2022. aastal kokku 9310 inimest ja siin kasvas enim Tartu Ülikooli töötajate arv. Põhjuseks kõrgharidusseaduse muudatus, mille kohaselt asuvad 2022/2023. õppeaastast kõik doktorandid tööle nooremteaduritena. Ülikool võtab igal aastal doktorantuuri ligikaudu 160 inimest.

Muutus töötajate arvus 2021/2022
Riigi avalik-õiguslikud asutused

Samuti avalik-õiguslikku Eesti Töötukassasse lisandus töötajaid peamiselt nõustajate ridadesse – töövahenduskonsultante ja juhtumikorraldajaid, sh Ukraina põgenike tööle aitamiseks.

Rahandusministeerium koondab avaliku sektori personalinumbrid igal aastal, et anda sektori suundumustest ülevaade. Riigi juhtimisel on sihiks suurem paindlikkus ning tegevuste mõjus ja tõhus korraldamine on pidev protsess.