Euroopa Parlamendi seadusakt kohustab Eesti tööandjaid aastast 2024 maksma töötajatele elamisväärset hakkamasaamist võimaldavat miinimumtasu, märgivad ametiühingud.
Palga piisavuse mõõdupuuks on töötasu ostujõud, riiklik palgatase ja muud näitajad. Lisaks tuleb riigil, tööandjatel ja ametiühingutel alustada sotsiaaldialoogi sektoriüleste kollektiivläbirääkimiste edendamiseks.
Ametiühingute Keskliidu esimees Jaan-Hendrik Toomel selgitas, et toiduainete ja energia hinnad ning elamiskulud on plahvatuslikult kasvanud, mistõttu tuleb ametiühingutel püüelda enamate kollektiivläbirääkimiste ja läbi nende suurema palgatõusu poole. “Töötasu peab tagama inimväärse elu. See tähendab, et ka miinimumpalk peab andma inimesele võimaluse tunda end täisväärtusliku ühiskonna liikmena – lahutada meelt, käia teatris ja kinos,” ütles Toomel, lisades, et kõrge miinimumpalgaga liikmesriikides lepitakse palga alampiirid kokku sageli kollektiivläbirääkimistel.
Euroopa Liidu kõige kõrgem miinimumpalk on Luksemburgis ja Iirimaal, madalaim aga Bulgaarias ja Lätis.
Sektoriüleste kollektiivläbirääkimistega hõlmatus tuleb kasvatada vähemalt 80 protsendini nii, et harutasandi laiendatud kollektiivlepingutega on kaetud enamike töötajate palk. Eesmärgini jõudmiseks tuleb riigil, tööandjatel ja ametiühingutel alustada sotsiaaldialoogiga, mille käigus sõlmitud kokkulepetele tuginedes koostatakse riiklik tegevuskava.
Uued reeglid kehtivad Euroopa Liidus kõigile töötajatele. Direktiiv jõustub hiljemalt 15. novembriks 2024. aastal.
