Statistikaameti andmete kohaselt oli keskmine brutokuupalk teises kvartalis 1538 eurot, mis on 7,3% võrra suurem kui aasta tagasi samal ajal. Kõige kõrgemad on palgad Harju- ja Tartumaal ning info ja side, finants- ja kindlustustegevuse ning energeetika tegevusaladel.
Statistikaameti analüütiku Argo Tarkiaineni sõnul tõusis keskmine brutokuupalk sedavõrd suures mahus viimati 2019. aasta kolmandas kvartalis. “Tänavu teises kvartalis oli kõrgeim brutokuupalk jätkuvalt Harjumaal ja Tartumaal. Madalaimat palka teeniti Hiiumaal ja Valgamaal, kus see oli üle 350 euro võrra väiksem Eesti keskmisest. Kõige enam kasvasid palgad aastaga aga just Hiiumaal ja ka Läänemaal, väikseim palkade tõus oli Võrumaal ning Põlvamaal,” kommenteeris Tarkiainen.
Keskmine brutokuupalk ja selle muutus, I kvartal 2017–II kvartal 2021
Keskmine brutokuupalk on jätkuvalt kõrgeim info ja side tegevusalal (2761 eurot), finants- ja kindlustustegevuses (2545 eurot) ning energeetikas (2124 eurot). Madalaimat palka teeniti aga majutuse ja toitlustuse (884 eurot), kinnisvaraalase tegevuse (1124 eurot) ning kunsti, meelelahutuse ja vaba aja (1208 eurot) tegevusaladel.
Võrreldes 2020. aasta teise kvartaliga tõusis keskmine brutokuupalk kõige enam mäetööstuse (17,7%) ning tervishoiu ja sotsiaalhoolekande (13,2%) tegevusaladel. Väikseim tõus oli energeetikas (0,3%) ning finants- ja kindlustustegevuses (1,8%).
Statistika alus on küsimustik “Palk ja tööjõud” ning statistikatöö “Töötasu” avaliku huvi peamine esindaja on majandus- ja kommunikatsiooniministeerium, kelle tellimusel statistikaamet selle statistikatöö tegemiseks andmeid kogub ja analüüsib. Eriolukorraga seoses käsitletakse saadud töötasu hüvitist tööandja makstud töötasuna. Töötukassa hüvitise pealt makstud sotsiaalmaksu ja töötuskindlustusmaksu ei arvestata tööandja sotsiaalmaksu ega töötuskindlustusmakse hulka.
Detailsemad andmed on avaldatud statistika andmebaasis. Vaata ka palga ja tööjõukulu valdkonnalehte.
