2022. aasta 1. jaanuari seisuga oli 27 Euroopa Liidu (EL) liikmesriigist 21 riigis riiklik alampalk, kusjuures 13 riigis jääb see alla 1000 euro, sealhulgas Eestis, kus alampalk on 654 eurot.

Alampalk on madalaim Bulgaarias, kus see ulatub 332 euroni. Järgneb 500 euroga Läti, 515 euroga Rumeenia, 542 euroga Ungari, 624 euroga Horvaatia, 646 euroga Slovakkia, 652 euroga Tšehhi, seejärel 654 euroga Eesti, 655 euroga Poola, 730 euroga Leedu, 774 euroga Kreeka, 792 euroga Malta ja 823 euroga Portugal, teatas Eurostat.

1000 ja 1500 euro vahemikus on alampalgad Sloveenias ja Hispaanias, vastavalt 1074 ja 1126 eurot.

Kuues EL-i liikmesriigis on alampalgad tänavu üle 1500 euro: 1603 eurot Prantsusmaal, 1621 eurot Saksamaal, 1658 eurot Belgias, 1725 eurot Hollandis, 1775 eurot Iirimaal ja 2257 eurot Luksemburgis.

Võrdluseks: USA-s on föderaalne alampalk jaanuari seisuga võrdväärne 1100 euroga.

EL-i kõrgeim alampalk on absoluutarvudes ligi seitse korda kõrgem kui madalaim, kuid arvestades ka kohalikke hinnatasemeid on vahe tunduvalt väiksem. Arvestatuna ostujõustandardina PPS ulatub Bulgaaria alampalk 664 PPS-ini, Luksemburgis 1707 PPS-ini ehk vahe on vaid kolmekordne.

PPS-i alusel on võimalik liikmesriigid jaotada kahte gruppi – need, kus alampalk on alla 1000 PPS-i ja need, kus näitaja on üle 1000 PPS-i. Esimeses grupis jäävad alampalgad vahemikku 664 PPS-i Bulgaarias kuni 949 PPS-i Rumeenias. Ka Eesti kuulub sellesse gruppi – PPS-ides arvestatuna ulatub siinne alampalk ligikaudu 780 PPS-ini.

Teises grupis jäävad alampalgad vahemikku 1038 PPS-i Leedus kuni 1707 PPS-i Luksemburgis. Gruppi kuuluvad veel Saksamaa, Holland, Belgia, Prantsusmaa, Iirimaa, Sloveenia, Hispaania ja Poola.