Eesti kaubandus-Tööstuskoda avaldas arvamust seoses 2022. aasta sisserände piirarvu kehtestamise kohta. Eelnõu kohaselt on 2022. aasta sisserände piirarvuks 1311 inimest, mis on ka maksimumsuurus, mida välismaalaste seadus võimaldab hetkel kehtestada.
Kirjas siseministeeriumile juhtis koda tähelepanu, et Eesti ettevõtjate üheks peamiseks murekohaks on kvalifitseeritud tööjõupuudus ning välismaalaste seadusest tulenev sisserände piirarvu regulatsioon ei aita seda probleemi piisavalt leevendada. Seetõttu on koda jätkuvalt seisukohal, et sisserände piirarv tuleb välismaalaste seadusest kaotada, piirarvu tuleb suurendada või senisest rohkem välismaalasi tuleb arvata sisserände piirarvu alt välja. Näiteks võiks piirarvu alt välja arvata välismaalased, kellele makstakse 1,5-kordset Eesti keskmist palka, kes töötavad usaldusväärse tööandja juures või kes tulevad tööle ametikohale, kus Eestis on suur tööjõupuudus.
Sisserände piirarvu ei tohi kunstlikult piirata
Sarnaselt käesolevale aastale plaanib siseministeerium ka 2022. aastal teatud osa sisserände piirarvust broneerida loomingulistele töötajatele, sportlastele, treeneritele, spordikohtunikele ning välislepingu alusel Eestisse tulevatele välismaalastele.
Kuna välismaalaste nõudlus ning Eesti ettevõtjate vajadus sisserände piirarvu alla minevate tähtajaliste elamislubade vastu on oluliselt suurem kui järgmise aasta plaanitav sisserände piirarv, siis on Kaubanduskoja esimene eelistus kunstlike piirangutega mitte sekkuda piirarvu alla minevate elamislubade jaotusesse. Koda leiab, et kui siseministeerium peab arvestuslikke piirmäärasid teatud valdkondades hädavajalikuks, siis tuleb seda vähemalt seletuskirjas veenvalt ja läbipaistvalt põhjendada. Praegu ei ole seda seletuskirjas tehtud ning jääb ebaselgeks, miks on eelnõus nähtud ette erisus just kahele valdkonnale – loome- ja spordivaldkond.
Riigil jäi tööjõumakse saamata üle 400 000 euro
Loominguliste töötajate hulgas ei ole viimasel kahel aastal olnud nii suurt huvi elamislubade vastu kui on olnud arvestuslik piirmäär. Näiteks 2020. aastal oli piirarv 28, kuid sellest kasutati vaid 5 elamisluba. See aasta on piirarv 25, millest on praeguseks kasutatud 1 elamisluba. Välislepingute alusel oli 2020. aastal piirarv 10 ja see aasta 5, kuid kahe aasta peale on kokku kasutatud vaid 1 elamisluba.
2020. aastal jäi kasutamata 32 sisserände piirarvu alla minevat elamisluba, mis olid ette nähtud loomingulistele töötajatele ja välislepingu alusel. See aasta on see number hetkel 29. Samal ajal on väga paljud välismaalased jäänud töötamiseks mõeldud elamisloast ilma, sest vabalt jaotamiseks mõeldud sisserände piirarv täitus mõlemal aastal juba aasta alguses. Näiteks kui 2020. aastal oleks kasutamata jäänud elamisload välja antud aasta alguses ja välismaalastele oleks makstud 1,5-kordset Eesti keskmist töötasu, oleks riigile laekunud täiendavalt tööjõumakse üle 400 000 euro aastas.
Kes lähevad sisserände piirarvu alla?
Sisserände piirarvu alla lähevad kolmandatest riikidest pärit kodanikele antavad tähtajalised elamisload, mis antakse töötamiseks, ettevõtluseks, välislepingu või kaaluka riikliku huvi alusel.
Kes on vabastatud sisserände piirarvust?
- Euroopa Liidu liikmesriigi kodanikud.
- USA, Ühendkuningriigi, Jaapani, Šveitsi, Norra, Island ja Liechtenstein kodanikud.
- Välismaalased, kes kolivad abikaasa ja lähedase sugulase juurde.
- Välismaalased, kes õpivad või teevad teadustööd Eestis.
- Välismaalased, kellele antakse tähtajaline elamisluba püsivalt Eestisse elama asumiseks.
- Välismaalased, kellele antakse elamisluba töötamiseks info- ja kommunikatsioonitehnoloogia erialasel ametikohal.
- Välismaalased, kellele antakse elamisluba töötamiseks iduettevõttes.
- Välismaalased, kes töötavad Eestis õppejõuna.
- Välismaalased, kellele antakse tähtajaline elamisluba ettevõtluseks suurinvestorina või seoses iduettevõtlusega.
- Välismaalased, kellele antakse tähtajaline elamisluba töötamiseks tippspetsialistina ehk kellele tööandja maksab vähemalt Eesti kahekordset keskmist töötasu.
- Rahvusvahelise kaitse saajad.
