Kommentaariks tänases Maalehes ilmunud artiklile teatab Rahandusministeerium, et juba selle aasta jaanuarikuus informeeris Maksu- ja Tolliamet Põllumajandusministeeriumi ametnikke eesseisvatest revisjonidest ja tõenäosusest, et nende käigus leitakse suhkrut, mis ei sisaldu eelnevates deklaratsioonides.
Seega sai Põllumajandusministeerium antud informatsiooni arvestada ka Eesti argumentide kujundamisel kohtumisteks Euroopa Komisjoni esindajatega. Samuti oli see info ka avalikkusele kättesaadav juba enne põllumajandusministri ja komisjoni voliniku vahelist kohtumist ning Rahandusministeerium on seisukohal, et Maksu- ja Tolliametil ei oleks olnud õigust ega ka põhjust avastatud suhkrukogust puudutavat informatsiooni ajakirjanike eest varjata.
Samuti on oluline, et maksuhalduri kontrollitegevuse tulemusel tehtud avastused ei kasvata Eestile määratavat trahvisummat, pigem vastupidi. Eesti riik saab maksuhalduri avastuste põhjal osa makstavast trahvist sisse nõuda üleliigset suhkruvaru varjanud ettevõtetelt.
Üleliigse laovaru tasu seaduse alusel tuli Põllumajandusministeeriumil koguda informatsioon suhkruga tegelevatelt ettevõtjatelt nende käes oleva suhkru kohta.
See info saabus Põllumajandusministeeriumist maksuhaldurile alles 2004. aasta oktoobrikuu viimasel päeval, mis oli viimane päev, kui seda seaduse järgi pidi tegema. Selle valguses peame vajalikuks märkida, et maksuhalduril kulus saadud info analüüsiks ning maksuteadete väljasaatmiseks ettevõtetele vaid kaks nädalat.
Lisaks suhkrule tuleb Eestil trahvi maksta ka või ja piimapulbri üleliigsete laovarude eest. Põllumajandusministeerium on teiste üleliigsete kaupade varude kogusummaks Euroopa Liidule teatanud 130 miljonit krooni. Jääb vaid loota, et erinevalt eraisikute ja ettevõtete käes olevast suhkruvarust on Põllumajandusministeerium siin teinud täpsemaid arvutusi ja edastanud maksuametile täielikud nimekirjad üleliigset varu omavatest ettevõtetest.
