Külm talv ja naftahindade lähenemine pandeemiaeelsele tasemele tõid kaasa tarbijahindade tõusu. Sarnane areng oli ka Euroopas laiemalt, kus lisaks energiahindade languse taandumisele kergitas hindu teenuste ja tööstuskaupade kallinemine.

Statistikaameti andmetel tõusid hinnad jaanuaris eelmise kuuga võrreldes 0,7 protsenti ja aasta varasemaga võrreldes 0,2 protsenti. Euroalal ulatus hindade tõus 0,9 protsendini.

Kuigi pandeemia on jätkuvalt maailmamajandust raputamas ning majandusaktiivsuse indeksid viitavad ka nõrgale aasta algusele euroalas, on vaktsiinide kasutuselevõtuga kaasnev optimism edasiste väljavaadete ja nõudluse kasvu osas kergitamas toorainehindu. Nafta on alates novembrist kiirelt kallinenud ja jõudmas kriisieelsele tasemele. Teise tegurina on külm aasta algus kergitanud elektri börsihinna kahe aasta kõrgeimale tasemele ja suurendanud majapidamiste elektriarveid. Elekter oli meil jaanuaris viiendiku kallim kui aasta tagasi.

Toiduainete hinnad on viimastel kuudel püsinud aastatagusel tasemel. Samas on välisturgudel toidutoorme hinnad suurenenud nõudluse tõttu tõusutrendil ja kevadega võrreldes kallinenud rohkem kui viiendiku võrra. Mõningase viitajaga peaksid need välismõjud ka siinsetesse hindadesse kanduma.

Teenuste hinnatõusu pidurdavad jätkuvalt turismiga seotud tegevusalad. Kuigi koroonapiirangud on Eestis mõnevõrra väiksemad kui kaubanduspartneritel, on reisiteenuste osakaal majanduses kaks korda kõrgem kui Euroopas keskmiselt.

Alates märtsist võib oodata hinnatõusu olulist kiirenemist nii aastatagusest koroonakriisi algusest tingitud madala võrdlusbaasi kui ka tõusnud toorainehindade tõttu välisturgudel.