Ökonomist Kaspar Oja kirjutas sotsiaalmeedias, et juhul kui pensionifondide osakute väärtus taastub sama kiiresti kui 2008.-2009. aasta majanduskriisi ajal, võib teise samba sissemaksete peatamine laenamisest olla 40 korda kulukam.
Aprilli alguses kiitis valitsus koroonaviirusest tuleneva majanduskriisi leevendamise meetmetega seoses heaks tänavu 1. juulist 2021. aasta oktoobri lõpuni teise pensionisambasse sissemaksete peatamise. Tänavu oktoobrist saavad teise sambaga liitunud ka vabatahtlikult 2-protsendilise sissemakse peatada.
Neile, kes jätkavad omalt poolt teise pensionisambasse enda sissetulekust kahe protsendi maksmist ka sellel ajal, tasutakse riigipoolne neli protsenti aastatel 2023 kuni 2024. Seejuures võetakse arvesse pensionifondide osakute keskmist kallinemist 2020. aasta juuli algusest kuni 2022. aasta lõpuni ehk kahe ja poole aasta vältel.
Oja hinnangul on sissemaksete peatamine väga kulukas meede, millest kaotavad kõik maksumaksjad, mitte vaid pensionikogujad. “Arvestades seda, kui kiiresti on väärtpaberiturud varem pärast kriise taastunud, kujuneb teise samba maksete peatamine maksumaksja jaoks tõenäoliselt palju kulukamaks, kui oleks valitsuse laenu võtmine. Seetõttu kaotavad maksete peatamisest kaudselt ka need, kes ise pensioni ei kogu,” kirjutas ta.
Täpsest kulust on Oja sõnul veel vara rääkida, kuna tulemus sõltub sellest, kui kiiresti taastuvad pärast kriisi väärtpaberiturud, mis omakorda määrab selle, kui kiiresti kasvavad lähiaastatel pensionifondi osakute väärtused.
Paralleelina toob ta aga eelmise, 2008.-2009. aastate majanduskriisi järgse perioodi. “Kui seame alguspunktiks 2009. aasta alguse, siis sealt alates kasvas kahe ja poole aasta jooksul teise samba keskmise osaku väärtus ligikaudu 8,3 protsenti aastas,” selgitas ta, lisades ka, et toona olid fondide teenimisvõimalused praegusest piiratumad ja teenustasud kõrgemad.
“Kaks ja pool aastat on oluline tärmin, sest koalitsioon plaanib vahepealse tootluse kaotuse “kompenseerimiseks” kasutada keskmise pensioniosaku kallinemist käesoleva aasta juuli algusest kuni 2022. aasta lõpuni,” osundas Oja.
Oja sõnul oleks juhul kui pensionifonde ootab ees samasugune taastumine nagu 2009. aastal, teise samba maksete peatamise intress maksumaksjale ligikaudu 7 protsenti aastas. “Vahe 8,3 protsendiga on see kulu, mille katavad isiklikult pensionifondidesse kogujad, kes saavad vähem kasu aktsiaturgude taastumisest.”
Samas on euroala riikide viieaastase võlakirja intress praegu keskmiselt 0,175 protsenti aastas, viitas Oja, ning lisas, et selle näite puhul on teise samba maksete peatamine maksumaksja jaoks riigivõlast 40 korda kulukam. “Isegi juhul, kui järgmiste aastate pensionifondide keskmine osaku väärtuse kasv oleks 1 protsent või 2 protsenti aastas, oleks valitsusel ikka odavam laenu võtta kui teise samba maksed peatada,” kommenteeris Oja.
Rääkides pensionisamba sissemaksete tagantjärele kompensatsiooni plaanist leidis Oja, et kahe kuupäevaga määratud ajavahemik kompenseerimisele mineva tootluse arvutamiseks on kehv lahendus arvestades seda, et teise samba makseid tehakse pidevalt.
“Planeeritav mehhanism suurendab sedasi pensionikogujate jaoks riske. Üks oluline teise samba ülesehituslik mõte seisneb selles, et sissemakseid tehakse pika aja jooksul hajutatult ja nii sõltutakse vähem üksikutest hinnakõikumistest,” ütles Oja.
Kaspar Oja on Eesti Panga ökonomist. Kommentaari puhul on tegemist Kaspar Oja isikliku arvamusega.
