Eesti Panga spetsialistid vastavad korduvalt küsimusi tekitanud kiire hinnatõusu kohta.
Miks hinnad nii kiiresti kasvavad?
Väga kiiret hinnatõusu Eestis põhjustavad mitmed erinevad tegurid. Ligi poole Eesti elukalliduse tõusust on andnud energiahindade kiire tõus. Toidu kallinemine annab hinnatõusust ligi veerandi; ülejäänud tegurid on väiksema osakaaluga.
Energia järsu hinnatõusu põhjused on sõja puhkemine Ukrainas ja Venemaale kehtestatud sanktsioonid, millele vastuseks on Venemaa lõpetanud või järsult vähendanud energiakandjate tarneid. See vastasseis ja vajadus alternatiivsete energiaallikate järele on energiakandjate hinna maailmaturul üles viinud. Eriti on kallinenud gaas. Kasvanud nõudlus asendada gaasi kivisöe või muude saastavamate kütuseliikidega on tõstnud Euroopa heitmekvootide hinda. Elektri hinna järsk kallinemine Balti regioonis tuleneb sellest, et siin ei ole piisavalt tootmisvõimsust soodsama hinnaga elektri tootmiseks. Samuti pole piisavalt ühendusi soodsama elektri importimiseks Skandinaaviast, kus elekter võib kohati olla odavam, kuid kus valitseb samuti puudujääk ning esineb probleeme nii ülekandevõimsuse kui ka kuivusest tingitud madala veetasemega hüdroelektrijaamades.
Tarbijakorvi on kallimaks muutnud ka teiste kaupade ja teenuste hinnatõus, mis tähendab, et hinnakasv on muutunud laiapõhjaliseks. Osaliselt on selle põhjus kallima energia jõudmine ettevõtete tootmiskuludesse. Teisalt on nii Venemaale kehtestatud sanktsioonid kui ka algselt pandeemia põhjustatud tarneprobleemid suurendanud rea toodete sisendihindasid, mis kergitab lõpptoodangu hinda tarbijatele. Eestis on ettevõtted pidanud toodete hinnastamisel arvestama ka paljude teiste ELi riikidega võrreldes hoogsama palgakulude kasvuga.
Lisaks kulusurvetele tootmises on hinnatõusule ruumi teinud tugev nõudlus. Kuna paljudes tootegruppides pole pakutavad kogused suutnud tarne- või muude probleemide tõttu nõudlusega sammu pidada, on tagajärjeks hinnatõus.
Miks on hinnatõus Eestis palju kiirem kui teistes euroala riikides?
Määrava tähtsusega on elektri, aga ka teiste energiakandjate järsk kallinemine, mis annab ligi poole Eesti hinnatõusust. Suurima hinnatõusu läbi teinud toodetele (energia, toit) kulutavad Eesti tarbijad suhteliselt suurema osa oma kuistest väljaminekutest.
Sellele lisandub Eesti majanduse seni üldisest heast seisust ja suurenenud nõudlusest tulenev üldine hinnakasvu surve. Eesti majanduse taastumine pandeemiast oli Euroopas üks kiiremaid ning juba 2021. aasta lõpus hindasid Eesti ettevõtted, et majanduse seis on võrreldav 2007. aasta buumiga. Sellest andsid märku madal tööpuudus, taas teravnenud tööjõu puudus ning olemasolevate tootmisvõimsuste kõigi aegade intensiivseim rakendatus. Eesti majanduses on nõudlust toodete ja teenuste järele suurendanud tööjõupuudus, kiire palgakasv, pandeemia ajal kogunenud säästud, riigieelarve puudujääk ning teisest pensionisambast väljavõetud raha.
Lisaks on Eestis hinnakujundus paindlikum kui enamikus Euroopa riikides, reageerides majandusolude muutusele tugevamalt nii üles kui ka alla suunas. 2020. aastal pandeemia alguses halvenenud majanduskeskkonnas pälvis Eesti näiteks tähelepanu tarbijahindade langusega, samal ajal kui euroalal tervikuna jätkasid hinnad väikest tõusu.
Rohkem küsimusi ja vastuseid loe siit..
