Küsimused, mis tekivad enne õppelaenu võtmist

õppima õpilane

Algamas on uus kooliaasta ning paljud õppurid kaaluvad, kas ja kui palju võtta õppelaenu, et toime tulla suurenevate kuludega. 

Kas saab üldse õppelaenu ja kui palju?

Õppelaenu saab õppur, kes on Eesti Vabariigi kodanik või kellel on Eesti pikaajalise elaniku elamisluba või alaline elamisõigus. Õpingud peavad kestma õppekava järgi 6 kuud või enam ning õppida tuleb täis- või osalise koormusega õppeasutuses, mis kuulub haridusministeeriumi nimekirja.

​2022/2023. õppeaastal on õppelaenu maksimaalmäär 1500 eurot, kui õpingute kestus õppekava järgi on 6–8 kalendrikuud ning 3000 eurot, kui õpingute kestus õppekava järgi on üheksa või enam kalendrikuud. Laenu ei pea võtma välja korraga, võib ka osade kaupa.

Mõelge läbi, kas ja kui palju tasub laenu võtta. Näiteks bakalaureuseõpe kestab kolm aastat ning kui võtta igal aastal maksimumsummas õppelaenu, on õpingute lõpuks 9000 euro suurune laen ja lisaks tuleb tasuda intressi. See on üsna suur summa ning kui pärast kooli lõpetamist soovitakse võtta näiteks kodulaenu või liisida autot, arvestatakse õppelaen kohustuste hulka ning selle võrra on tulevane laenusumma kodu või auto soetamiseks väiksem.

Kas peab mingi tagatis ka olema?

Tagatiseks võib olla Eestis asuv kinnisvara või vähemalt ühe isiku käendus.

Oluline on teada, et tagatiseks sobib kinnisvara, mis kuulub laenusaajale või tema leibkonnaliikmetele (vanematele, elukaaslasele, abikaasale, täisealistele lastele). Kinnisvarale on vajalik teha eelnevalt hindamine, lepingu sõlmimisel seada hüpoteek ning kinnisvara tuleb kindlustada kogu laenuperioodi vältel.

Käendaja puhul tuleb meeles pidada, et tal peab olema viimase kuue kuu regulaarne netosissetulek võrdne vähemalt Eestis kehtiva töötasu alammääraga.

Käendajad vastutavad

Käendades sõbra õppelaenu, peab arvestama, et kui sõber mingil põhjusel laenu tagasi maksta ei suuda, tuleb seda teha käendajal. Seda põhjusel, et laenuvõtjal ja käendajal on panga ees solidaarne vastutus.

Võimalik on ka olukord, kus pank pöördub võlanõudega kõigepealt käendaja, mitte võlgniku poole. Kui sõber on võlgu, siis ei saa ka käendaja laenu-liisingut ega isegi mobiiltelefoni lepingut sõlmida. Mistahes laenu käendamine on kaalukas otsus, mis tuleb läbi mõelda ning kindlasti ei ole mõistlik käendada laenu, kui laenuvõtjat ei saa usalda.

Millal tuleb laen tagasi maksta?

Õppelaenu tagasimaksmine toimub panga koostatud graafiku alusel ning algab hiljemalt 12 kuud pärast seda, kui üliõpilane on õpingud lõpetanud või õppeasutusest muul põhjusel lahkunud, v.a juhul, kui ta asub enne aasta möödumist uuesti õppima. Tagasimaksmisega alustamist on võimalik pikendada kuni 18 kuud.

Tähele tasub panna, et õppelaenu intressi tuleb hakata tasuma kohe pärast laenu võtmist. Seda ka siis, kui põhiosamaksetega alustatakse pärast õpingute lõppu. Kui võtta sügisel laenu, siis järgmise aasta sügisel tuleb tasuda intress ühekordse maksena.

Näiteks, kui ollakse õppinud kolm aastat, siis tuleb laen tagasi maksta kuue aasta jooksul. Kui aga õpingud katkestatakse kolmanda õppeaasta alguses, siis peab laenu tagasi maksma kolme aasta jooksul.

Samuti on võimalik laenu ennetähtaegselt tagasi maksta nii õppimise ajal kui ka pärast lõpetamist.

Kas on veel mingeid soodustusi?

Õppelaenu põhiosa tagasimaksmine ja laenuintressi tasumine on võimalik peatada kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni ning ajateenistuses viibimise ja residentuuris õppimise ajaks. Selleks on vaja edastada pangale taotlus ning soodustuse saamise õigust tõendavad dokumendid.

Peatamise korral pikendatakse lepingu lõpptähtaega maksepuhkuse perioodi võrra.

Laenusaaja surma korral maksab õppelaenu täies ulatuses tagasi riik. Ka 80–100% püsiva töövõimetuse määramise järel tasub õppelaenu täies ulatuses riik. Nende kurbade sündmuste korral tuleb lähedastel juhtunust panka teavitada.

Kust õppelaenu saadakse ning millal see kontole kantakse?

Uutel tingimustel väljastavad õppelaenu Swedbank ja LHV. SEB-st saavad õppelaenu võtta vaid juba varem õppelaenu võtnud tudengid. Seega enne laenu võtmist võrdle pankade poolt pakutavaid tingimusi.

​Õppelaenu väljastatakse 15. septembrist kuni 1. juunini. Esmataotlejale väljastatakse laenusumma alates 1. oktoobrist kuni 1. juunini. ​

Mida veel tähele panna?

  • Akadeemilisel puhkusel olles ei ole õppuril õigust saada õppelaenu, akadeemiline puhkus ei kuulu nominaalse õppeaja sisse.
  • Soovi korral saab õppelaenu viia ühest pangast teise ehk refinantseerida.
  • Õpingute kavandamisel tasub teada, et õppelaenu on õigus saada igal haridustasemel ja -astmel vaid ühe nominaalse õppeaja ulatuses. Näiteks kui võtta õppelaen psühholoogia erialal bakalaureuseõppes, siis füsioteraapia bakalaureusekraadi omandamise ajal uut õppelaenu võtta ei saa. Küll aga on võimalik taotleda õppelaenu uuesti magistriõppe ajal.

Kord nädalas

Telli RMP Nädalakiri

Kolmapäeviti saadetav Nädalakiri sisaldab raamatupidamise, maksunduse ja tööõiguse valdkonna olulisi uudiseid, spetsialistide artikleid, seadusemuudatusi, nõuandeid ja soovitusi.

Töövahendid

Maksukalender Maksumäärad Numbriline Tööajafond RTJ IFRS Abitabelid Seadused MTA avalikud päringud Nädalakiri

Kalkulaatorid

Palgakalkulaator Maksuvaba tulu kalkulaator Puhkusekalkulaator Auditikalkulaator Kogumispensioni kontroll