Teisipäeval, 11. jaanuaril Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumis toimunud merenduse ümarlaual keskenduti valdkonna eesmärkide kajastamisele peagi valmivas üldises transpordi arengukavas aastateks 2005-2013.
Minister Andrus Ansip peatus sissejuhatavas sõnavõtus põgusalt ka hiljuti Eestit laastanud tormi poolt väikesadamatele tekitatud kahjudel, mis esialgsetel hinnangutel võivad ulatuda seitsme miljoni kroonini.
Ministeeriumi lennundus- ja merendusosakonna juhataja asetäitja Nathan Tõnisson andis ümarlaual ülevaate merendusvaldkonna eesmärkidest koostatavas transpordi arengukavas. Merenduse valdkonnas on üheks olulisemaks probleemiks meie lipu all sõitvate laevade kõrge keskmine vanus, mis ulatub 20 aastani.
“Euroopa riikides tervikuna on laevade keskmine vanus 10,2 aastat ehk ligi kaks korda väiksem kui Eestis. Koos laevade arvu vähenemise tekib meil küsimus Eesti laevastiku jätkusuutlikkusest,” lausus Tõnisson.
Kitsakohaks on riigile kuuluvate sadamate pikaajaliste arengustrateegiate puudumine, samuti halvad maantee- ja raudteeühendused ning liigne orienteeritus Venemaa naftatransiidile.
Nathan Tõnissoni sõnul tuleb senisest tõsisemalt mõelda mujal maailmas üha suurenevate konteinerkaubanduse voogude ligimeelitamisele. “Viimase üheksa aasta jooksul on naftatoodete transiit kasvanud kümneid kordi, seevastu kui suhteliselt rohkem lisandväärtust loovad konteinerveod on püsinud praktiliselt samal tasemel,” ütles Nathan Tõnisson.
Merenduse arengukava koostamisel võetakse kõik eelpool mainitud ja teised kitsaskohad arvesse ning määratletakse konkreetsed eesmärgid olukorra parandamiseks. Eraldi punktidena leiavad arengukavas käsitlemist merendusega seotud infrastruktuuri arendamine, ohutuse ja turvalisusega seotud küsimused, merekeskkonna kaitse ning Eesti merenduse üldise konkurentsivõime tagamine.
Minister Andrus Ansipi sõnul ei saa arengukava koostamist võtta eesmärgina omaette. “Valmivast paberist on palju suurem kasu protsessi käigus erinevate huvigruppide poolt välja käidud seisukohtade ühtlustumisel. Selle asemel, et anda arengukavas katteta lubadusi, tuleks hinnata milliste eesmärkide saavutamine on meile jõukohane ning sellisena need ka kirja panna. Päris kindlasti pole vaja meile arengukava, mille elu lõpeb selle heaks kiitmisega valitsuses,” lausus Ansip.
Esialgsete arvutuste tulemusel kulub arengukava eelnõus merendusega seotud eesmärkide saavutamiseks ligi kaks miljardit krooni, kusjuures see summa ei sisalda võimalikku otsest rahalist riigiabi laevandussektorile.
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium jätkab tööd transpordi pikaajalise arengukava koostamisel ning saadab selle lähikuudel kooskõlastusringile.
Merenduse ümarlauast on kutsutud osa võtma lisaks ministeeriumite ametnikele ka kõik teised merendusvaldkonnaga seotud organisatsioonide, erialaliitude ja suuremate ettevõtete esindajad.
Meresõidu arenguperspektiivid Eestis (.ppt presentatsioon): http://www.mkm.ee/failid/merenduseymarlaudjaan2004.ppt
