7. juulil arutas valitsuskabinet rahandusminister Aivar Sõerdi esitatud ökoloogilise maksureformi lähtealuseid ja otsustas võtta selle dokumendi aluseks keskkonda puudutava maksupoliitika edasisel väljatöötamisel.
Ökoloogilise maksureformi lähtealused koostati valitsusliidu koalitsioonileppe punkti 15 kohaselt. Valitsusliit on võtnud eesmärgiks maksude osalise ümberorienteerimise abiga nihutada maksukoormust tulu maksustamiselt loodusvarade kasutamise ja keskkonna saastamise maksustamisele. Ökoloogiline maksureform suurendab inimeste valikuvõimalust otsustamaks, kas säästa või kulutada.
Maksusüsteemi ümberkujundamisega tahab valitsus väärtustada loodusvarasid ja keskkonda. Valitsus soovib mõjutada nii tarbijaid kui ka ettevõtjaid säästlikult loodusvarasid kasutama ja keskkonnakaitselisi meetmeid rakendama.
Ökoloogilise maksureformi meetmete läbiviimise tulemusena maksukoormust ei tõsteta, üldine maksukoormus jääb 2003. aasta tasemele.
Ökoloogilise maksureformi lähtealused ei sisalda konkreetseid ettepanekuid maksumäärade tõstmise osas, vaid kirjeldab võimalikke meetmeid. Lähtealustest tulenevalt töötatakse välja konkreetsed meetmed ökoloogilise maksureformi eesmärkide saavutamiseks.
Ökoloogilise maksureformi lähtealuste näol on tegemist ekspertarvamusega, mille panid kokku Keskkonnaministeeriumi, Rahandusministeeriumi, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi, Säästva Eesti Instituudi ning Eestimaa Looduse Fondi spetsialistid.
Rahandusministeerium saadab ökoloogilise maksureformi lähtealused tutvumiseks asjassepuutuvatele valitsusvälistele organisatsioonidele. Alates tänasest on materjalid kättesaadavad Rahandusministeeriumi kodulehel: www.fin.ee/index.php?id=13008
Ühtlasi andis valitsuskabinet Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile ning Keskkonnaministeeriumile ökomaksurerformi elluviimise esimese ülesandena teostada täiendavalt keskkonatasude seaduse eelnõu juurde ökoloogilise maksureformi sotsiaal-majanduslike mõjude analüüs.
