Justiitsministeeriumi andmetel esitasid sel aastal õigeaegselt ehk 31. maiks huvide deklaratsiooni 81% selleks kohustatud ametikohtadel olevatest inimestest.
Registrisse on sellel aastal kantud 5035 ametikohta, kellel on huvide deklareerimise kohustus. 31. maiks esitas oma deklaratsiooni 4061 ametikohta. Ajavahemikul 1.-8. juuni esitas huvide deklaratsiooni veel 143 inimest ehk 3% kohuslastest. 8. juuni seisuga oli deklaratsioon esitamata 17% kohuslastest, neist 63-l inimesel ei olnud esitamise tähtaeg veel saabunud.
Tähtaegselt oli huvide deklaratsioonid esitanud 10 pädeva asutuse deklarandid, sh justiits-, sotsiaal- ja välisministeerium, PRIA, riigikontroll, haigekassa, Tartu ülikool ning Võru vallavalitsus.
Tähtajaks esitamata oli deklaratsioon 768 ametikohal. Pea pooled (48%, 365) esitamata deklaratsioonidest on omavalitsuste volikogude liikmete omad. Järgnesid avaliku ettevõtja ning riigi või KOV asutatud sihtasutuse juhtorgani liikmed (120 ametikohta ehk 16%) ning valla- ja linnavalitsuste liikmed (90 ametikohta ehk 12%).
“See, et just kohalike omavalitsuste tasandil on läbi aastate jäetud nii palju deklaratsioone tähtajaks esitamata, on kahtlemata probleem, millega tuleb tegeleda. Omavalitsuste sisekontrolli töötajad peaksid pöörama rohkem tähelepanu sellele, et kohustatud inimesed deklaratsioonid ikkagi esitaksid,” ütles justiitsminister Maris Lauri.
Korruptsioonivastase seaduse järgi peavad huvide deklaratsiooni esitama Vabariigi President, Riigikogu liige, Vabariigi Valitsuse liige, kohtunik, riigikontrolör, õiguskantsler, Eesti Panga juhtorgani liige, Vabariigi Presidendi Kantselei direktor, Riigikogu Kantselei direktor, valitsusasutuse juht, ministeeriumi kantsler, Riigikantselei direktor, kohaliku omavalitsuse volikogu liige, valla- või linnavalitsuse liige, osavalla või linnaosa vanem, valla või linna ametiasutuse juht.
Lisaks eelnevalt nimetatutele võib valitsusasutuse juht või kohaliku omavalitsuse volikogu laiendada vajadusel deklareerimise kohustust oma asutuse ametiisikutele, kes käsutavad avalikku vahendit või viivad läbi süüteo- või haldusmenetlust.
Alates selle aasta kevadest laiendati huvide deklareerimise kohustust ka peaministri ja ministrite poliitilistele nõunikele ja ministeeriumite asekantsleritele. Kuna neil tekkis kohustus oma huvid deklareerida muudatuse jõustumisel 23. aprillil, siis sellel aastal ei tulnud neil esitada deklaratsioone mitte 31. maiks, vaid seda tuleb teha nelja kuu möödudes kohustuse tekkimisest ehk 23. augustiks.
Deklaratsiooni mõjuva põhjuseta tähtajaks esitamata jätmine on keelatud. Samuti ei tohi deklaratsioonis esitada valeandmeid ning varjata informatsiooni, mis on oluline korruptsiooniohu hindamiseks.
