Vaadates viimaste kuude majandusstatistikat võib sealt lugeda nii pluss- kui miinusmärgiga numbreid. Rõõmu võib tunda selle üle, et Eesti tööstusettevõtteid on rahvusvahelistel turgudel saatnud edu, 2014. aasta kolmanda kvartali käive kasvas eelmise aasta sama perioodiga võrreldes 6,8%. Teisalt teeb murelikuks langev kasumlikkuse number, võrreldes eelnenud aastaga on ettevõtete kasumid langenud 12,7%.
Mis nende numbrite taga on?
Kindlasti on ettevõtete marginaale mõjutanud konkurents klientide pärast. Teisalt mõjutab pea kõiki tööstusettevõtteid tõusev palgatase. Tööjõukulud on tööstuses aastaga kasvanud 9,5%. Osalt on see seotud tööhõive kasvuga, kuna aastaga on üle tuhande inimese leidnud tootmises uue töökoha. Keskmise palga kasv on sektoriti erinev ulatudes ca 8%-ni. See on rohkem kui paljud ettevõtted planeerisid. Swedbanki 2014. aasta alguses läbi viidud tööstusettevõtete küsitluse kohaselt oodati keskmiseks palkade kasvuks 4,6%.
Numbreid vaadates on selge, et paljude ettevõtete tänased ärimudelid on löögi all. Tugevamas positsioonis on ettevõtted, kes suudavad juba täna spetsialistile Eesti keskmisest suuremat palka pakkuda. Spetsialistid on seda palka ka väärt – tänapäevased töömeetodid näevad ette suhteliselt keerulisi operatsioone, mida tuleb sooritada sadu tuhandeid eurosid maksvate seadmetega.
Palgasurvega käsikäes käib üleüldine töökäte nappus. See ei ole ettevõtjale uudis – läbiviidud küsitluse kohaselt piirab tööjõu puudus pea poolte ettevõtete arengut. Spetsialistide nappus kimbutab pea kolmveerandit Eesti tööstusettevõtetest.
Töösturid otsivad kokkuhoidu
Pilt ei ole nii halb kui see ülaltoodud numbrite taustal paistab. Eesti ettevõtjad on nutikad ja kohanevad olukorraga kiiresti – selgelt on fookusesse võetud efektiivsus. Jätkuvalt pööratakse suurt tähelepanu tööprotsesside optimeerimisele ja kadude vähendamisele tootmises. Ühe kogenud tööstusjuhi sõnade kohaselt peitub ettevõtte kasumlikkus tihti selles ühes-kahes protsendis, mis suudetakse kuludes täiendavalt kokku hoida. Efektiivsust ja kulude kokkuhoidu ei saa tagada aga ainult tööprotsesside pideva parendamisega. Efektiivsuse kasvatamine eeldab reaalseid investeeringuid nii tööstuse "riist-" kui "tarkvarasse". Nii näeme ja aitame täna pangas kaasa paljude ettevõtjate otsustele soetada uusi tootlikumaid ja efektiivsemaid seadmeid. Tootlikkus ei peitu seejuures ainult kiiruses või kvaliteedis, vaid ka näiteks selles, kui palju järelevalvet ja töötaja tööaega seade vajab või kui pikk on ümberseadistamise aeg.
Investeerimine lahenduseks töökäte nappusele
Investeeringuteks on täna sobiv aeg – ajalooliselt madalad intressitasemed vähendavad projektide tasuvusaegasid. See omakorda loob eelise ettevõttele, kes täna investeerida suudab. Uute investeeringutega suudetakse pareerida töökäte nappust, vähendada kulusid ja tõsta toodete kvaliteeti. Samuti võib märgata ettevõtjate huvi investeeringuteks, mis on suunatud mahtude kasvatamisele ning uute toodete valmistamisele. Tänased vabad tootmisvõimsused on paljude ettevõtjate jaoks ammendumas.
Eesti on jätkuvalt töösturile sobiv paik – asume lähedal rikastele Põhjamaadele, meie töötajate tööeetika ja haridustase on heal tasemel. Ja samuti on meie keskmine palgatase jätkuvalt madalam kui põhjanaabritel.
Vesteldes ühe Eestisse investeeriva ettevõtjaga kõlas huvitav mõte, et läbiviidud analüüsi kohaselt oli Eestis teiste Euroopa riikidega võrreldes parim hariduse ja palga suhe. Ja lisaks on siin lihtne asju ajada. Sellest piisas selleks, et suur rahvusvaheline ettevõte otsustas uue tehase just siia rajada.
Ruumi turuosade kasvatamiseks on
Mõni sõna ka turgudest. Turgudel on jätkuvalt keeruline seis, kuna nõudlus ei kasva. Just selles olukorras näevad aga paljud ettevõtjad võimalust sihtturgudel oma turuosa kasvatada. Meie ettevõtete turuosad on enamasti väikesed. See loob omakorda võimaluse – kui turuosa on 0,3%, siis võib seda kasvatada 0,4%-le ilma turul suuremat tähelepanu äratamata.
Samas on suurematele ettevõtetele mitmetes tööstussektorites (näiteks mööbel, trükitööstus, metallitööstus ja masinaehitus) Skandinaavia turg juba kitsaks jäämas ning ettevõtjad on pööranud pilgu nii Kesk-Euroopa kui Aasia suunale. Nii on näiteks Eesti ettevõtete eksport Hiina sel aastal ületanud juba 1% piiri meie koguekspordist. Mahuliselt oleme Hiina eksportinud selle aasta 9 kuuga enam kui näiteks eelmisel aastal Ukrainasse.
Kokkuvõtteks
Eesti ettevõtjatel läheb jätkuvalt hästi. Põhjamaade naabrus ning avatud Euroopa turg pakuvad võimalusi turuosa kasvatamiseks. Mahtude kasvatamist piirab teisalt sobivate töökäte nappus. Selle teemaga tulevad ettevõtted toime pöörates järjest suuremat tähelepanu efektiivsusele, mis toob kaasa investeeringuid uutesse seadmetesse ja tootmise juhtimisse.
