Rahandusministeerium saatis sel nädalal Tartu Maakohtule hagiavalduse Tartu linna võla tasumise nõudes, paludes mõista linnalt riigi kasuks välja 45,7 miljonit krooni.
 
Tartu linn luges nn soojalaenust tulenevad riigi ees võetud kohustused ühepoolselt täidetuks 2000. aastal, väites, et tegelikult ei peakski linn kandma valuutariski, ega maksma sätestatud määraga intressi, kuigi riigi ja linna vahel sõlmitud lepingutes selliselt kokku lepiti. Valdav enamik kohalikke omavalitsusi – alates väiksematest valdadest ja lõpetades Tallinna linnaga – on soojalaenust tulenevaid kohustusi täitnud korrektselt või vähemalt tunnistanud võlgnevuste olemasolu. Seega on reeglina mõistetud, et võetud kohustused kuuluvad ka tasumisele. Seda enam, et kuna soojalaenude andmiseks kohalikele omavalitsustele pidi riik omakorda laenama vahendeid rahvusvahelistelt organisatsioonidelt, siis riik ei pääse kuidagi omalt poolt laenude tagastamisest nimetatud institutsioonidele.

Eesti Vabariigi ja Tartu linna vahel on sõlmitud kaks laenulepingut, mille alusel saadud raha kasutas Tartu linn erinevate soojamajandusega seotud projektide läbiviimiseks (s.h Tartu linna soojamajanduse projekt ja Luunja projekt). Nimetatud lepingute puhul oli tegemist all-laenulepingutega, mille kohaselt laenati edasi Maailmapanga, AB Svensk Exportkredit\’i ning Euroopa Rekonstruktsiooni ja Arengupangaga sõlmitud välislaenulepingute alusel saadud vahendeid.
 
22. augustil 1994 sõlmisid riik ja linn kaks laenulepingut. Ühe lepingu kohaselt nõustus riik linnale edasi laenama laenusumma, mis ei ületa 12,5 miljonit USA dollarit. Laenu tagastamine pidi algama 20. jaanuaril 2000. Laenu tagastamise lõpptähtaeg oli 20. juuli 2009. Teise lepingu alusel avas riik linnale krediidi Euroopa Rekonstruktsiooni ja Arengupangalt saadud laenust. Linnale maksti kokku välja 2,76 miljonit Saksa marka. Laenu tagasimaksmise tähtaeg oli 5. veebruar 2003.
 
20. detsembril 1999 alustas Tartu linn riigiga läbirääkimisi laenusumma ennetähtaegseks tagastamiseks. Linn teatas, et soovib Maailmapanga ja AB Svensk Exportkredit energialaenud tagastada ajavahemikus 15. september kuni 25. september 2000. Riik vastas, et vastu tulles laenu ennetähtaegse tasumise soovile, on riik pidanud välispankadega vastavasisulisi läbirääkimisi, lisades, et lisanduda võivad laenu ennetähtaegse tagastamise tasud.
 
Kuna linn soovis laenu tagastada, paluti Rahandusministeeriumil esitada uued võlakalkulatsioonid. Olukorras, kus linn avaldas tahet lepingud täita ennetähtaegselt, loeti mõlema laenulepingu tähtajad saabunuks ja esitati võla kogusumma.

21. septembril 2000 teatas linn, et tagastab samal kuupäeval ennetähtaegselt Rahandusministeeriumi ja Tartu Linnavalitsuse vahel sõlmitud lepingu alusel linnale laenatud summa suuruses 230 100 011. Riigi poolt koostatud lõplike arvestuste kohaselt piisas laekunud summast ainult võlgnevuse osaliseks kustutamiseks. Riik saatis linnale korduvalt vastavasisulisi meeldetuletusi, kuid paraku ei saavutatud kohtuvälist kokkulepet.