Inimesed on pealetungiva ja üha suureneva rämpspostituse pärast küll mures, kuid aktsepteerivad seda varasemast rohkem, kirjutas nädalatagune Postimees. Spämmi peetakse sama paratamatuks kui õhureostust või liiklusummikuid, vahendas ajaleht USAs tehtud rämpsposti uurimuse autoreid.
Samast uuringust selgus, et viimase aasta jooksul on suurenenud petukirjade hulk, milles üritatakse arvutikasutajate pangaparoole ja muid isiklikke andmeid teada saada. See teema pole võõras ka Eestis. Politsei vahistas märtsi lõpus Tallinnas sadu tuhandeid arvuteid pettuse eesmärgil rünnanud noormehe, kelle saadetud e-kirjade ühe näidise leiate leheküljelt 25. Kes temalt saadud kirjas olnud lingile klikkis, selle arvutisse laeti pahatahtlik programm, mis salvestas kasutaja pangaparoolid.
Esmalt pidanuks valvsaks tegema tundmatu saatja ja enamiku adressaatide jaoks ka e-kirja arusaamatuks jääv sisu. Samuti torkavad selle juhtumi juures silma mõned kirjavead. Need kokku on piisav alus, et suhtuda sellisesse e-kirja umbusuga ning mitte tõttama klikkima kirjas toodud lingile.
Tänases ITees jagab Elioni infoturbe juht Mehis Hakkaja mitmeid soovitusi, kuid end internetis turvalisemalt tunda. Esimeseks reegliks on ettevaatlik ja kriitiline suhtumine kõikidesse teile saabuvatesse mittetavapärastesse e-kirjadesse. Kui teile tuleb kahtlane e-kiri, mille kohta te ei saa selle õigsust järele kontrollida, on mõistlikum see kiri lihtsalt kustutada. Kui kiri osutub hiljem siiski õigeks, ehk saadetakse see teile uuesti või kui ei saadeta, ju siis pole see piisavalt tähtis kiri, õpetas Mehis Hakkaja aprilli alguses IT-konverentsil Kontakt.
