Tarbijahindade aastakasv kiirenes aprillis 1,9 protsendini, üle poole hinnatõusust põhjustasid energiahinnad. Eesti üldine hinnatase on nüüd sama kõrge kui 2019. aasta suvel.
Tänavuse pikalt kestnud külma tõttu kallines elekter aastaga 20 protsenti. Teenuste hulgas kallinesid enim meditsiiniteenused ja sotsiaalhoolekanne, kuid turismiteenuste hinnad püsisid koroonakriisi tõttu madalseisus. Tarbekaupade hinnakasvu on viimastel kuudel hakanud vedama autode (peamiselt kasutatud autode) kallinemine, mille hinnatõus oli aastaga 4,4 protsenti. Seda tasakaalustas riiete ja jalatsite ebatavaliselt järsk odavnemine (aastavõrdluses -3,4%).
Kuigi toiduainete tarbijahinnad on tänavu püsinud mulluse taseme läheduses, siis peagi jõuavad maailmaturu kõrgemad toormehinnad ka tarbijahindadesse. Toidutoormete kallinemist põhjustavad muu hulgas tarbimise kasv Aasia riikides ja koroonakriisi peatse lõppemise ootus. Veel märtsis olid Eesti toiduainete tootjahinnad (s.o toidutööstuse väljamüügihinnad) 1,2% odavamad kui eelmisel aastal.
Toiduainete eesootavat hinnatõusu võib mõnevõrra pidurdada see, et toiduainete hinnatase on Eestis juba pea sama kõrge kui teistes Euroopa riikides (2019. aastal 97% EU28 keskmisest). Lihatooted on meil veel natuke odavamad, kuid osad piimatooted juba kallimad. Hinnatõusu võib pidurdada ka Lidl kaubandusketi tulek Eesti turule. Eelmisel kümnendil põhjustas toiduainete tarbijahindade kiiret kasvu alkoholi- ja tubakaaktsiiside tõus, kuid edaspidi on aktsiisitõusud tõenäoliselt väiksemad. Hinnakasvu jätkumisse panustab samas tihe kaubavahetus Soomega, kus toiduainete hinnatase on ligi 20% kõrgem kui Euroopa Liidu riikides keskmiselt.
