Luxembourgis lõppenud mitteametlikul Euroopa Liidu rahandus- ja majandusnõukogul (Ecofin) arutati rahaliidu tuleviku ja maksupoliitika küsimusi. Euroala rahandusministrid rääkisid programmiriikidest ja tööjõu maksukoormuse vähendamisest.

Eurorühm arutas võimalust seada sihtmärk, mille abil võrrelda maksukoormust liikmesriikides nii keskmise kui madala palga saajate hulgas.

"Tööjõu kõrge maksukoormus on mureks kogu Euroopale ning koormuse vähendamisega peavad konkurentsivõime parandamiseks tegelema kõik liikmesriigid," kommenteeris rahandusminister Sven Sester. "Eestis on tööjõumaksude vähendamine valitsuse selge prioriteet – riigikogu on heaks kiitnud tulevaste aastate maksuvaba miinimumi tõusu ja madalapalgalisi aitava maksutagastuse, samuti langeb lähiaastatel sotsiaalmaks," lisas ta.

Lisaks said eurorühma ministrid ülevaate Kreeka ja Küprose abiprogrammide seisust. Küprose programmi seitsmes ülevaatus on kulgenud positiivselt ja riigi majandus taastub. Kreekas on peagi tulemas valimised, kuid sel suvel raskete läbirääkimiste järel kokku lepitud reformid peavad kindlasti jätkuma.

Pangandusliidu punkti all rääkisid ministrid pankade kriisilahendusdirektiivi ülevõtmisest ning kriisilahendusfondi maksete kokkuleppe ratifitseerimisest liikmesriikides. Toimus arutelu sildrahastamise üle, mis peab tagama, et fondi pankadelt raha kogumise perioodil oleks sel võime kriisilahenduskulusid katta. Fondi kavandatud maht on 55 miljardit eurot.

Toimus ka finantstehingute maksu tõhustatud koostöös osalevate riikide kohtumine, kus lõplike kokkulepeteni ei jõutud ning läbirääkimised jätkuvad.

Ecofinil räägiti muuhulgas pagulaskriisi rahanduslikust mõjust Euroopale. Eile toimus arutelu ettevõtete efektiivse maksumäära ning kliimamuutuste rahastamise põhimõtete üle. Pikem mõttevahetus oli Ecofinil ka majandus- ja rahaliidu tulevikust. Selle aluseks oli hiljuti valminud nn viie presidendi (Jean-Claude Juncker, Donald Tusk, Mario Draghi, Jeroen Dijsselbloem ja Martin Schulz) raport võimalikest edasistest sammudest, et paremini ennetada tulevasi kriise ja kindlustada euroala ja tema liikmete toimimine ka majanduslike tagasilöökide korral.

Eesti pooldab liidu süvendamist, kuid eelkõige juba kokkulepitud reeglistiku korraliku rakendamise kaudu.