Suur osa eestlastest on viimased nädalad ja kuud veetnud koduseinte vahel, mis on elamutes oluliselt tõstnud toidu ja tarbekaupade pakendite kuhjumist.
Mida teha, kui kodus prügikast igapäevaselt üle ajab, ent pidev ühiskasutuses prügikonteineri külastamine pole turvaline? Keskkonnaagentuuri töötajad on kogunud kokku oma töötajate nipid.
Vähenda emotsioonioste
Poenimekirjad on kasulikud nii kaubanduskeskuses kui e-poes sisseostude tegemiste planeerimisel, et maksaksid lõpuks vaid selle eest, mida ka tegelikult vaja läheb. Vali võimalusel kvaliteetseid tooteid, mille eluiga on pikem – väiksem tuleb lõpuks nii ühe kasutuskorra hind kui pakendite hulk, millest vabaneda tuleb.
Teavita poodi, et sa ei soovi lisapakendamist
Nakkuse leviku tõkestamiseks on inimlik kõik kaubad igaks juhuks mitmekordselt pakendada, kuid lõpuks puutuvad kõik kauba käitlejad ikkagi kokku kõige välimise pakendiga. Kui ise poodlemisel ja selle järgselt hügieenireegleid järgid, siis pole põhjust karta ei ühe- ega mitmekordselt pakendatud toodet.
Tunnusta ettevõtteid, kes koduseid pakendikuhjasid ennetada aitavad
Kiida neid, kes oma toodete pakendamisel keskkonnahoidlikke lahendusi kasutavad. Avalik tunnustus levib kõige kiiremini virtuaalsetes suhtlusvõrgustikes, kuid iga kaupmeest motiveerib endiselt ka vahetult öeldud hea sõna.
Eelista isiklikke korduvalt kasutatavaid pakendeid
Oma korduvkasutatavate pakenditega poest, kioskist või turult kauba kaasavõtmine (nt kohvi oma termostassi või toidud oma riidest kotti) on lisaks loodusressursside kokkuhoiule ka igakordselt uue “võõra” pakendi võtmisest turvalisem. Ärge siiski unustage oma riidekotte, pudeleid, topse ja muid vahendeid hügieeninõuete kohaselt puhastamast!
Kogu jäätmed edasiseks käitlemiseks liigiti
Eralda kodus pakendite jaoks omaette prügikast plastile ja metallile ning kogu eraldi ka kartong- ja klaaspakendid. Kui veel eraldi koguda biojäätmed, siis selgub kiiresti, et segaprügi jaoks piisab ka väikesest kastist – seda lihtsalt ei teki enam nii palju ja pole enam vaja nii tihti ühiskasutuses olevate ühistute prügikonteinerite kaasi tõstmas käia. Kui kodu läheduses standardselt lahtise avaga pakendijäätmete konteinereid ei peaks leiduma või on need pidevalt täis, siis tuleks pöörduda oma kohaliku omavalitsuse poole.
NB! Nakkusohtlikud pakendid tuleb koguda ühte suletavasse kilekotti ja visata segaolmejäätmete sekka.
Kindlasti muudab kriisiaeg Eesti elanike käitumisharjumusi ka pikemaajaliselt, mistõttu tasub igal ettevõtjal tulubaasi otsides arvestada juba uute tarbimisharjumustega.
Optimeeri ostukorvi pakendamist
Uuenda oma süsteeme nii, et kliendile saadetavas tellimuses poleks iga toode eraldi pakendatud.
Optimeeri pakendite suurust
Vii toodete/tellimuste ümber olevad pakendid vastavusse toote tegeliku suurusega, jätmata pakenditesse tarbetut tühja ruumi. Lisaks kliendi heaolule aitab see ka ettevõttel pakendamise peale kuluvat raha kokku hoida.
Laienda rohelist tootmist
Eelista tootmisel keskkonnasõbralikke tooraineid ja -materjale ning kui tooted juba vastavad neile tingimustele, siis taotle rohemärgiseid, mis keskkonnateadlikel klientidel ja koostööpartneritel valikut aitavad langetada. Euroopa Liidu ökomärgise taotlemise kohta loe lähemalt SIIT.
Vali keskkonnasõbralikud transpordiviisid
Kliendid hindavad järjest enam, kui neile tuuakse kaup kohale kondimootoriga, selle asemel et korteriukse all kaubikuga tossutada. Pikemate vahemaade läbimiseks on veoautod vajalikud, kuid nende puhul paistab uuem ja keskkonnasäästlikum masinapark kliendile silma.
Kogu jäätmed edasiseks käitlemiseks liigiti
Telli ja paigaldada oma ruumidesse või territooriumile jäätmete (sh pakendijäätmete) liigiti kogumise mahutid ning juuruta nende korrektset kasutamist. Nii näevad lisaks klientidele ja koostööpartneritele ka töötajad ise, et kuuluvad oma keskkonnast hoolivasse kollektiivi.
