1. juulil 2009. a jõustus uus töölepingu seadus, mille eesmärk oli suurendada töösuhtes turvalist paindlikkust, mis võimaldaks nii töötajal kui tööandjal leppida kokku töötingimustes, mis sobivad kõige paremini mõlema poole vajadustega, samas tagades poolte huvide kaitse.
Hea seadusloome tava järgi on pärast uue seaduse jõustumist oluline hinnata selle rakendumist ja mõjusid. Nõnda korraldasid Poliitikauuringute Keskus Praxis, Eesti Rakendusuuringute Keskus Centar ja Turu-uuringute AS koostöös uue töölepingu seaduse järelhindamise, mille tellija oli sotsiaalministeerium.
Töölepingu seaduse üks eesmärke on suurendada individuaalse tööõiguse alast õiguskindlust ja -selgust. Õiguskindluse põhimõtte ülesanne on luua töösuhte osapooltes kindlus kehtiva õigusliku olukorra suhtes. Õigusselguse põhimõte on suunatud sellele, et tööõiguse normid oleksid piisavalt selged ja arusaadavad ning isikutel oleks võimalik teiste isikute ja avaliku võimu käitumist ette näha ning vastavalt oma käitumist kujundada.
Uuringus toodi välja, et õiguskindlust iseloomustab otsesemalt tööjõu valmisolek tegutseda olukorras, kus töötajaga on ebaõiglaselt käitutud või on töösuhtes lihtsalt tekkinud probleemid.
Nii selgub uuringust, et 5-7% töötajatest ja töötutest ei teeks midagi olukorras, kui temaga on töösuhtes ebaõiglaselt käitutud või on ilmnenud muud probleemid. 12-16% uuringus osalenutest vahetaks eelnevalt probleemi lahendamata töökohta. Vastajaid, kes üritaks probleeme juhiga vesteldes lahendada, oli 55-60%. Mõnelt teiselt isikult või organisatsioonilt otsiks abi 12-15% küsitletutest. Küsitluses osalenute seas oli aga ka 7-10% neid, kes ei osanud hinnata, kuidas nad käituksid olukorras, kus neil on tekkinud tööandjaga probleemid või neid on ebaõiglaselt koheldud.
RMP.ee uuris oma lugejatelt, kuidas nemad käituksid olukorras, kus neid on töösuhtes ebaõiglaselt või ebaseaduslikult koheldud või on tekkinud probleemid töösuhtes. Vastajaid oli 89.
Antud vastused jagunesid nõnda, et enim panustavad RMP.ee lugejad kõnelemisele ehk et 56% vastanutest enne järgmiste sammude astumist üritab lahendada probleemid tööandja või juhiga vestluse kaudu. Sarnaselt töölepingu seaduse uuringus osalenutega arvatakse, et kõige parem lahendus pingelistes olukordades on rääkimine.
Kui arvatakse, et rääkimine ei aita, siis pöörduks 25% RMP.ee lugejatest abi saamiseks tööinspektsiooni või töövaidluskomisjoni poole. See on mõnevõrra suurem hulk vastajaid, kui töölepingu seaduse uuringus osalenutest nõnda toimiks.
Probleemi lahendamata lahkus töölt 9% RMP.ee esitatud küsimusele vastanutest. Samas suurusjärgus on ka nende hulk, kes ei oska hinnata, kuidas nad sellises situatsioonis toimiks (8%).
Kui töölepingu seaduse uuringus osalenutest ei teeks probleemide vallandudes midagi 5-7%, siis RMP.ee lugejatest ei teeks olukorras, kus neid on töösuhtes ebaõiglaselt koheldud või on töösuhtes ilmnenud lihtsalt probleemid, vaid 2%.
Mida teeksite, kui tööandja käituks töösuhtes ebaõiglaselt või ebaseaduslikult või tekiksid probleemid töösuhtes?
| Töölepingu seaduse uuring | RMP.ee gallup | |
| Pöörduksin tööinspektsiooni või töövaidluskomisjoni | 12-15% | 25% |
| Räägiksin sellest tööandja või juhiga | 55-60% | 56% |
| Vahetaksin probleemi lahendamata töökohta | 12-16% | 9% |
| Ei teeks midagi | 5-7% | 2% |
| Ei oska hinnata, mida teeksin | 7-10% | 8% |
Kokkuvõtteks võiks ehk tsiteerida John (Ernst) Steinbecki, kes öelnud: "Võib-olla on parim vestleja maailmas see, kes aitab teistel rääkida". Kõneldes ja aktiivselt kuulates saavad kõik probleemid, ka tööalased paremini lahendatud.
Allikas: Töölepingu seaduse uuring (Poliitikauuringute Keskus Praxis, Eesti Rakendusuuringute Keskus Centar, Turu-uuringute AS)
