Alljärgnevas on kasutatud Euroopa Majandus – ja Sotsiaalkomitee arvamuses “Krüptovarad – probleemid ja võimalused” esitatud andmeid.
Krüptovarade maht ja nende tähtsus kasvab. Aastal 2021 kasvas krüptovarade turukapitalisatsioon enam kui kolmekordseks, ulatudes 2,6 triljoni USA dollarini. Krüptovarade kiire kasv on sellesse ökosüsteemi meelitanud mitmeid uusi osalejaid ja pakkumisel on üha rohkem krüptovarasid, millest mõnda nimetatakse virtuaalvääringuks, digimündiks või tokeniks. Praegu on kõige tuntumad krüptovarad Bitcoin ja Ether, mis koos moodustavad ligikaudu 60% krüptovarade kogu turukapitalisatsioonist.
Krüptovarade kasvu peamiseks põhjuseks on nõudluse kasv. Selle, st nõudluse kasvu peamiseks põhjuseks aga peetakse plokiahela tehnoloogial põhineva detsentraliseeritud rahanduse kasvu. See võimaldab kasutajatel krüptovaradega kaubelda ilma vahendajateta. Samuti ei ole tehingute käigus vaja kliendi krediidiriski hindamist. Detsentraliseeritud rahanduse rakendamise ülim vorm on detsentraliseeritud autonoomne organisatsioon. Selline süsteem aga satub vastuollu traditsioonilise finantssüsteemiga, mis tugineb tsentraliseeritud vahendajatele, kes kontrollivad juurdepääsu finantsteenustele. Plokiahela tehnoloogia kasutamine ei muuda iseenesest midagi detsentraliseeritud rahanduseks, pigem viib selleni vahendajate puudumine (mille teeb võimalikuks plokiahel).
Krüptovarade kiiret kasvu on üldiselt iseloomustanud puudulik tegevuskorraldus, küberriskide kesine juhtimine ja nõrgad juhtimisraamistikud. Küberturvalisus on krüptovarade valdkonnas probleem. Kõik see kombineerituna suurendab klientide riske.
Varastatud krüptovarad jõuavad enamasti ebaseaduslikule turule ja neid kasutatakse edasise kuritegeliku tegevuse rahastamiseks. Samuti küsivad kurjategijad lunavararünnakute korral ohvritelt sageli lunaraha maksmist krüptorahas.
Krüptovarade ökosüsteem on teataval määral avatud ka kontsentratsiooniriskile, kuna kauplemises domineerivad üsna vähesed majandusüksused. Ühes uuringus (Makarov, I., Schoar, A., “Blockchain Analysis of the Bitcoin Market“, 18.04.22.) leiti, et vähem kui 10 000 inimesele kogu maailmas kuulub kokku 4,8 miljonit Bitcoini – peaaegu kolmandik seni kaevandatud 18,5 miljonist Bitcoinist. Nende turuväärtus on ligi 600 miljardit USA dollarit. Bitcoini ökosüsteemis domineerivad suured ja kontsentreeritud osalejad – suured kaevandajad (krüptovarade kaevandamine on protsess, mille käigus lisatakse plokiahelasse uusi plokke keerukate matemaatiliste probleemide lahendamise teel. Kaevandamise eesmärk on kontrollida krüptoraha tehinguid ja toimingutõendust, lisades selle teabe plokiahela plokile, mis toimib kaevandamistehingute arvestusraamatuna) Bitcoini omanikud või vahetajad. Suur kontsentratsioon muudab Bitcoini süsteemsele riskile vastuvõtlikuks ja viitab sellele, et suurema osa edasisest kasutuselevõtust saadavast kasust saab tõenäoliselt ebaproportsionaalselt väike osalejate hulk.
Krüptovarasid on viimasel ajal kõige rohkem esile tõstetud kui vääringut, mida eelistavad ka küberründajad, kes kasutavad süsteemide häkkimiseks lunavara ja nõuavad seejärel Bitcoini makseid vastutasuks selle eest, et nad ei hävita ega lekita ettevõtte väärtuslikke andmeid. Lisaks on sagenenud teated krüptovarade Ponzi skeemide kohta.
Samuti seondub krüptovaradega ka eksitav teave ja läbipaistvuse puudumine. Mõnda krüptovara reklaamitakse agressiivselt, kusjuures teave võib olla ebaselge, mittetäielik, ebatäpne või sihilikult eksitav, ülehinnates võimalikku kasu, jättes samal ajal tähelepanuta kaasnevad riskid.
Maailma suured finantsregulaatorid, jälgides krüptovarde arengut, hindavad selle riske ja (võimalikku) ohtu finantsstabiilsusele. Näiteks USA finantsstabiilsuse nõukogu (FSB) oma 2018. aasta aruandes kinnitas, et krüptovarad ei paista praegu finantsstabiilsusele olulist ohtu kujutavat. Sellegipoolest väljendas FSB muret riskide pärast, mida turukapitalisatsiooni suurenemine võib kaasa tuua, eelkõige investorite usaldusega seotud riskid, riskid, mis tulenevad finantsasutuste otsesest ja kaudsest kokkupuutest, ning riskid, mis tulenevad krüptovarade kasutamisest makseteks ja vahetuseks.
Sarnast muret on väljendanud ka Euroopa järelevalveasutused (EBA, ESMA ja EIOPA), mis on tarbijaid hoiatanud, et paljud krüptovarad on väga riskantsed ja spekulatiivsed ning et need ei sobi enamikule jaeinvestoritele ega makse- ja vahetusvahendiks. Nende seisukoht on, et kõrge riskiga krüptovarade ostmisel on tarbijatel väga suur tõenäosus kaotada kogu oma investeeritud raha. Euroopa Keskpank väidab lisaks, et krüptovääringuid kasutatakse Ukrainas toimuva sõja tõttu Venemaa oligarhidele kehtestatud sanktsioonidest kõrvalehoidmiseks.
Euroopa asus lahendama krüptovaradega seonduvat talle omasel viisil – valdkonda reguleerides. 2020. aasta septembris esitas Euroopa Komisjon seadusandliku ettepaneku krüptovarade valdkonnas krüptovääringu alaste õigusnormide ühtlustamiseks ja seadustamiseks. Selle ettepanekuga luuakse krüptovarade väljastajate ja pakkujate ning krüptovarade teenuseosutajate reguleerimise ja järelevalve laiaulatuslik raamistik. Kaasseadusandjad (nõukogu ja Euroopa Parlament) saavutasid 30. juunil 2022 selle osas esialgse poliitilise kokkuleppe. Tõenäoliselt avaldatakse õigusakti lõplik tekst peatselt ja jõustub lähikuudel.
Praegu on aga krüptovaradega seonduvalt muutunud aktuaalseks probleem hoopis teisest valdkonnast. Selleks probleemiks on keskkonnamõju ja energiakulu. Krüptovarade, ja eriti nende kaevandamisega, seotud energiakulu on äärmiselt suur. Näiteks Madalmaade keskpanga hiljutise uuringu (2021) kohaselt on Bitcoini võrgustiku CO2 jalajälg suurenemas, võrgustiku kogu elektritarbimine on võrreldav Madalmaade elektritarbimisega ja sellest tulenev keskkonnakulu on 4,2 miljardit eurot.
Nii, et kui nüüd on vaja elektrienergiat kokku hoida, on üks ja suhteliselt lihtne võimalus loobuda krüptovarade kaevandamisest.
