Rahandusministeeriumis on valmis saanud “Rahatark Eesti. Eesti elanike rahatarkuse strateegia aastateks 2021–2030“. See on visioon, kuidas muuta Eesti rahatargaks ja tegevuskava selle saavutamiseks.
“Üha rohkem inimesi tunneb huvi rahatarkuse, sh raha kogumise ja investeerimise vastu. Selleks, et kõigil oleks uute teadmiste õppimiseks toetav keskkond, panime paika visiooni ja tegevused, et teha Eesti rahatargaks,” ütles rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus. “Oma rahaasjades targalt toimetavad inimesed on rahulolevamad ja ettevõtlikumad. Kindlasti on nad ka head kaasarääkijad, et riigi rahaasjad oleksid hästi hoitud ja korras. Viimasest sõltub, kuidas meie Eestil tervikuna läheb.”
Rahatarkuse strateegia sõnastab ühiselt kokkulepitud eesmärgid, prioritiseerides selle kehtivuse ajaks olulised tegevusvaldkonnad ja -suunad ning mõõdikud koostöö kaudu tulemusteni jõudmiseks. Strateegia sõnastab kolm eesmärki: rahatarkus on kõigile kättesaadav, rahatarkust kasutatakse igapäevaelu otsuste tegemisel ja toetav keskkond julgustab rahatarkuse kasutamist.
Strateegia üheks eesmärgiks on teha õppevõimalused kõigile kättesaadavaks: õpe on süsteemne lasteaiast ülikoolini, olemas on täiendusvõimalused huvilistele ja juhendajatele ning olemas on vajalikud õppematerjalid. Teisalt on eesmärk see, et inimesed kasutaksid rahatarkuse teadmisi igapäevalus, näiteks planeerivad pika- ja lühiajaliselt oma kulusid/tulusid ning arvestavad rahalisi võimalusi ja vajadusi. Lisaks omavad teadmisi investeerimise ja ettevõtluse kohta ning oskavad otsida vajadusel abi rahaasjade korraldamisel. Toetav keskkond tähendab, et finantsteenuse pakkujad on vastutustundlikud ja lähtuvad kliendi heaolust, finantskeskkond soosib laia valikut mõistlike kuludega ja sisult kergesti mõistetavaid investeerimistooteid ning seadusandlik keskkond toetab ja kaitseb vajadusel tarbijat. Kättesaadavad on tööriistad finantsotsuste tegemiseks ja inimesed ei lähe kaasa finantspettustega.
Rahatarkuse edendamisega soovitakse tõsta inimeste rahulolu ja elukvaliteeti nii, et nad paremini majandades tunneksid end igapäevaotsustes finantsiliselt kindlamalt ja saaksid suurendada oma heaolu.
“Rahatarkuse edendamise alustalaks on era-, avaliku ja kolmanda sektori tihe koostöö sünergiaefekti saavutamiseks sihtgruppideni jõudmisel,” rõhutas rahandusministeeriumi rahatarkuse koordinaator Liisi Kirch. “Oluline on tegevuste pikemaajalisem vaade ja süsteemsus ühise koostöö koordineerimisel, et vältida olukorda, kus igaüks toimetab oma organisatsiooni võimekuse piirides omaette. Just siin tahab rahandusministeerium anda oma panuse keskse koordineerija ja koostöö hoidjana.” Lisaks täidab rahandusministeerium ka keskse info koondaja rolli, vahendades koostöökontakte ja jälgides valdkonna üldisemat arengut perioodiliste kokkuvõtete kaudu.
Lähiaastate tegevuskavas grupeeritakse koostöötegevusi eesmärkide lõikes. Näiteks rahatarkuse kättesaadavamaks muutmise eesmärgi elluviimiseks laiendatakse õpetajate rahatarkuse mentorklubide tegevust üle-eestiliseks, jätkatakse panustamist ettevõtlus- ja karjääriõppeprogrammi “Edu ja tegu” raames ning töötatakse välja rahatarkuse e-kursus täiskasvanutele. Teise eesmärgi puhul – rahatarkust kasutatakse igapäevaelu otsuste tegemisel – analüüsitakse näiteks investeerimiskonto süsteemi ning tehakse arendusettepanekud selle parendamiseks ning otsitakse võimalusi, kuidas paremini aidata võlgadesse sattunud inimesi. Toetava keskkonna loomiseks planeeritud tegevuste hulgas on näiteks teadlikkuse tõstmine finantspettuste ennetamiseks ja finantsteenuste vaidluste kohtuvälise lahendamise süsteemi loomine.
“Rahatarkuse strateegia valmimisse panustasid meie head partnerid nii sisendi andmise, tagasisidestamise kui ka panustavad tulevikus tegevuste elluviimise kaudu,” lisas Kirch. “Rahatargaks saame vaid üheskoos tegutsedes ja nüüd on meil ees selge siht, kuhu koos liikuda.”
Rahatarkus on oskuste, teadmiste, hoiakute ja käitumise kogum, mis on vajalik arukate otsuste tegemiseks rahaasjades ja oma pere majandusliku heaolu tagamiseks.