Pensionitele kulub meie riigieelarvest iga viies euro, SKT-st moodustab see aga alla 7%. Ja selle tagasihoidliku protsendi eest saame Euroopa Liidu kõige väiksema pensioni asendusmäära, mis tähendab, et meie inimeste pension moodustab varasemast palgast oluliselt väiksema osa kui teistes riikides.
14.06.2021 avaldati Euroopa Liidu pensioni adekvaatsuse raport, mis hindab EL riikide pensionite piisavust praegu ja 40 aasta pärast. Kuna pensionid on kõikide EL riikide kõige kallim teenus, siis tehakse sellist pensioniraportit iga kolme aasta tagant. Raporti näidikud jagunevad peamiselt kaheks: pensionäride sissetulekud võrreldes nooremate inimestega ja pensionäride omavaheline mõõduvõtt. Ja muidugi saab võrrelda nimetatud dokumendis oma riigi tulemusi teistega ja uhkusest või siis kadedusest lõhki minna.
Nagu juba öeldud, siis võistluses pensionär vs töötaja, jääb Eesti pensionär töötajast kaugele maha. Keskmise palgaga 40 aastat töötanud inimene saab praegu pensioni, mis on keskmisest palgast 35% (EL arvutusmeetodil). Jah, meie inimesed ei ole töötanud ainult 40 aastat, meil on keskmine staaž 44 aastat, mis annab keskmise palga korral hetkel pensioniks 552 eurot (maksudeta 542 eurot). Statistikaametist näeme selle aasta I kvartali keskmist palka – 1473 eurot (maksudeta 1206). Seega maksudeta pension moodustab keskmisest palgast 45%. Aga oleks siis, et see arvestus viiks meid kuidagi Euroopa pensioni meistrivõistlustel paremale positsioonile! Kahjuks mitte, eelviimasel kohal olev Leedu on oma 52,5% liiga kaugel ees.
Tabel 1: Pensioni teoreetiline asendusmäär 40aastase staažiga keskmise palga saajal, 2019
Allikas: Euroopa Komisjoni pensioni adekvaatsuse raport 2021
Miks aga on Hollandi pensionäri pension suurem, kui oli tema palk? Sest Hollandis on Melbourne Mercer globaalse pensioniindeksi järgi maailma parim pensionisüsteem. Umbes 70% pensionist moodustab seal kogumispension ja 30% riiklik pension ehk raha on ette kogutud ja investeeritud. Eestiga võrdluses paigutab Holland ka riiklikusse pensionisse rohkem.
Tabel 2: Pensionikulude osakaal SKT-st, 2018
Allikas: Eurostat
Võib-olla aga ei peaks end sellest Eesti 35% või 45% laskma närvi ajada, sest enda teistega võrdlemine teeb inimest pigem õnnetuks kui õnnelikuks. Tegelikult ju saavad eestimaalased selle pensioni asendusmääraga hakkama (osalt on siin kindlasti abiks meie inimeste nutikus ja säästlikkus). Ka EL pensioniraporti mõõdik, mis näitab, kas pensionärid saavad endale lubada eluks vajalikku, on Eestil Euroopa Liidu keskmisest parem. Meist jäävad maha nii Läti ja Leedu kui ka näiteks Prantsusmaa, Hispaania, Itaalia ja Portugal.
On aga veel üks näidik, mis meid veelgi paremast küljest näitab. Nimelt on pensionäridest naised ja mehed omavahelises võistluses viigis vaid Eestis. Sooline ebavõrdsus on pea olematu. Üheski teises EL riigis ei ole nii pisikest üheprotsendilist pensionilõhe. Teisel kohal olev Taani on Eestist kaugel maas oma üheksa protsendiga. Samas ei saa siin loorberitele puhkama jääda, sest Euroopa suurim palgalõhe võib vanemaks saades muutuda pensionilõheks.
Raportis on veel kümneid tabeleid, tõsisele pensionientusiastile võiksid huvi pakkuda, nt tööelu pikkus ja pensionil veedetud aeg või maksusüsteemi muutmise mõju pensionile ja riigieelarvele.
Niisiis, pensionid on meil võrreldes palgaga väiksed, aga absoluutsesse vaesusesse ei jäta, kõike eluks vajalikku saavad pensionärid endale lubada, aga kas sellest piisab? Eelmisel kuul huvirühmadega rääkides selgus, et ei piisa. Arvati, et miinimum, mida riik peaks tagama, peaks olema töötasu alammäära suurune pension (584 eurot). Sel aastal on meil plaanis sama küsimust küsida veel Riigikogu sotsiaal- ja rahanduskomisjonidelt ning Eesti Panga abil küsitlusega suuremalt inimeste ringilt. Muidugi tuleb samal ajal arutada, kuidas ehk kelle abil soovitud pension saavutada – kas riigi, tööandja või inimese enda pingutusel.
