Küsimus: kuidas suhtuda maksuameti rahalise arestimise nõudesse. Meie tehingupartner on jäänud maksuametile käibemaksu võlgu. Maksuamet saadab meile nõude pidada kinni tehingupartnerile tehtud teenuse eest arve tasumine ja tasuda see maksuametile meie tehingupartneri võla katteks (meie ise ei ole käibemaksukohuslased). Maksuamet viitab Täitemenetluse seadustikule §111 ja §118 lg 1, samuti MKS §130 lg 1 p3. Samas jätkub ähvardus, kui nõuet ei täida võidakse trahvida kuni 3200 eurot. Maksuamet ei ole esitanud hagi vallavalitsuse suhtes.
Vastab Eesti Maksumaksjate Liidu jurist:
Maksuametile on seadusega antud mõningad täituri õigused. Teie tehingupartner on maksuvõlglane ja see, et teie tasute teenuse eest mitte tehingupartnerile vaid tema võlausaldajale (st maksuametile) ongi täitemenetluse raames võimalik ja õige.
Kui te võtate lahti need TMS sätted, millele maksuamet on viidanud, siis need just seda selgitavadki:
§ 111. Sissenõude pööramine nõudele
Sissenõude pööramiseks nõudele arestib kohtutäitur nõude ja kohustab võlgniku suhtes kohustatud kolmandat isikut täitma kohustuse sissenõudja kasuks kohtutäiturile. Arestimisaktiga keelab kohtutäitur ka võlgnikul nõuet käsutada, eelkõige nõuet sisse nõuda.
§ 118. Nõude sissenõudmine kolmandalt isikult
(1) Nõude arestimise puhul on sissenõudjal õigus nõuda kolmandalt isikult võlgniku asemel kohustuse täitmist enda kasuks kohtutäiturile, sealhulgas ka õigus esitada hagi võlgniku suhtes kohustatud kolmanda isiku vastu. Mitme sissenõudja olemasolu korral võib igaüks hageda nõude täitmist kõigi sissenõudjate jaoks.
Hagi esitamine teie suhtes ei ole vajalik, sest ilmselt on maksu sissenõudmise aluseks haldusakt (maksuotsus või korraldus maksuvõla tasumiseks). Maksuameti nõudes (teile saadetud täitedokumendis) on seda ilmselt täpsemalt seletatud.
Samade TMS sätete alusel arestitakse näiteks töötasu nõudeid – kui teil mõni töötaja on nt elatise võlglane, siis saate täiturilt samasuguse akti. Teie ise ei peagi kuidagi olema selle võlaga seotud.
