Maksumaksja kohustus maksta makse ja esitada maksudeklaratsioone tuleneb otseselt seadusest. Maksumaksja koormamiseks temalt täiendavate andmete küsimisega peab maksuhaldur alustama haldusmenetlust vastavalt maksukorralduse seaduse (MKS) §-le 60, nimelt näeb viidatud norm ette andmete nõutamise vaid maksumenetluses.

MKS näeb teatavasti ette üksikjuhtumi kontrolli (§-d 60–72) ja komplekse maksukontrolli ehk revisjoni (§-d 73–81). Seejuures on nii menetlejal kui isikul, kelle suhtes menetlust läbi viiakse, õigused ja kohustused. Näiteks on maksumaksjal lisaks kohustusele täita maksumenetluses kaasaaitamiskohustust ka õigus seaduspärasele menetlusele, sealhulgas õigus olla koormatud nii vähe kui võimalik. Maksuhaldur peab maksumenetluse läbi viima seadusega kooskõlas, tagama maksumaksjale tema õiguste realiseerimise ning tegema seda kõike võimalikult kiirelt, lihtsalt ja efektiivselt (§ 10 lg 3).

Eelnevast tuleneb, et maksumaksjalt (aga ka kolmandalt isikult) andmete nõudmiseks peab olema alustatud kontrollimenetlust, samuti et maksuhaldur peab kontrolli alustamisest maksumaksjat teavitama haldusaktist korraldusega, mille vorminõuded sätestab MKS § 46. Piiritletud peavad olema ka kontrollitavad maksud ja periood.

Maksuhalduri praktika maksumaksjale lihtsalt niisama küsimusi esitada ja andmeid nõutada ei ole eeltoodud asjaoludel seadusega kooskõlas. Seadus ei tunne maksumaksjaga suhtlemise vormi “Teabe nõudmine kontrollivajaduse otsustamiseks”. Paraku…

Maksuhaldur jätkab massiliselt ebaseaduslike andmete küsimist

03.01.2012 ilmus Äripäevas allakirjutanutelt artikkel „Maksuhaldur nõuab ebaseaduslikult andmeid“, mis oli ajendatud MTA kodulehel 24.11.2011 ilmunud pressiteatest „Maksuhaldur annab 1300 ettevõttele võimaluse parandada oma maksukäitumist“ ning maksuhalduri poolt äriühingutele kirjade saatmisest, milles nõuti teavet ja dokumente. Nagu sissejuhatavas lõigus selgitatud, saab selliseid andmeid nõuda vaid maksumenetluse raames. Samas Äripäevas esitas oma vastulause ka MTA ning põhjendas kirjade saatmist võimalike maksuseaduste rikkumiste, maksumaksjate õiguskuulekuse ennetamisega ja võimalusega vigu parandada. Teisisõnu, maksuhaldur esitas rea õilsaid ning pragmaatilisi põhjendusi, miks ja kuidas tuleb seaduskuulekust parandada, kuid jättis tähelepanuta, et riik ei tohi seaduskuulekust parandades ise seadust rikkuda.

Mida küsitakse?

Tavapärane küsimustik kannab pealkirja „Informatsiooni küsimine kontrollivajaduse väljaselgitamiseks“ ja koosneb selgituste küsimisest ning konkreetsete dokumentide esitamise nõudest. Vahel kaasneb küsimustega sissejuhatav osa, kus on märgitud mõne reaga maksumaksja poole pöördumise põhjendus(ed), näiteks, et palgad on väiksemad kui tegevusvaldkonnas keskmiselt. Küsimusi võib olla viis, aga ka näiteks kakskümmend.

Edasine sõltub ilmselt revidendi fantaasiast ning küsida võib kõike. Küsimustele vastamine ei tähenda, et teema oleks ammendatud. Tihti järgneb vastuste ja dokumentide esitamisele uus voor küsimusi, siis järgmine ja järgmine…

Märkimisväärne on, et küsimustega ei kaasne mingisugustki maksumaksja õiguste selgitamist ning viidet maksuhalduri kohustustele, samuti mitte vaidlustamisviidet.

Mis vahet on kontrollil ja libakontrollil?

Nagu eelnevalt selgitatud, peab maksuhaldur kontrolli läbiviimisel allutama menetlusreeglitele lisaks maksumaksjale ka iseenda. Menetlusreeglitel on muu hulgas õigusselguse roll ning ametnikke korralekutsuv ja distsiplineeriv iseloom. Kindlasti on ametnikul lihtsam mitte vormistada kontrolli alustamise korraldust, sest sinna tuleb märkida viited seadusele, sh vaidlustamisviide. Kontrolli lõpus tuleb sõltuvalt menetlusest ja selles tuvastatust vormistada kontrollakt või revisjoniakt või teavitada tulemustest maksumaksjat.

Laskumata sügavuti kontrolli läbiviimise kõigisse keerulistesse nüanssidesse, võib lihtsalt kokku võtta, et kontrollimise läbiviimine kooskõlas haldusmenetluse üldiste ja maksumenetluse erinõuetega nõuab ametnikult üksjagu vaeva. Geniaalne väljapääs on konstrueerida midagi, mis on nagu menetlus, aga nagu pole ka. Eel- või “libakontrollis“ tekibki näiliselt olukord, kus ametnikul on õigused (mida tal tegelikult pole) teavet ja dokumente nõuda, kuid puuduvad kohustused. Maksumaksjal omakorda, kui MTA kirju lugeda, justkui oleks kohustus teavet esitada, kuid puuduvad õigused või vähemalt ei nähtu nende olemasolu.

Tuleb tunnistada, et libakontroll kulgeb mõnigi kord tõesti kiiremini kui päriskontroll. Seda muidugi juhul, kui libakontroll ei kasva üle päriskontrolliks. Sellisel juhul võib andmete küsimine alata uuesti otsast peale, sest varem saadud info tuleb ka legaliseerida.

Võib vaielda, kas libakontroll saab kaasa tuua õiguslikke tagajärgi maksukohustuse määramisel. Ühest küljest nagu ei saa, sest saadud andmed on kogutud menetlusväliselt ja ebaseaduslikult. Teisalt sõltub hinnang, kui tõsiseks menetluslikku minetust siiski lugeda. Riigikohus on kohtuasjas nr 3-1-1-97-06 rõhutanud, et teadlik menetlusõiguse rikkumine on lubamatu: õigusriiklikkuse ja ausa kohtumenetluse põhimõtetest tulenevalt ei ole võimalik lugeda õigeks seda, et menetleja rikub menetlustoimingut tegema asudes teadlikult ja tahtlikult menetlusõigust põhjendusega, et rikkumine pole oluline.

Kohus on juba MTA tegevust tauninud

18.09.2012 jõustus Tallinna Halduskohtu otsus haldusasjas nr 3-12-1089, millega tühistati MTA Põhja MTK kiri „Informatsiooni küsimine kontrollivajaduse väljaselgitamiseks“.[1] Kohus leidis, et vaidlustatud kirjaga maksukohustuslaselt teabe ja dokumentide nõudmiseks puudub seaduslik alus. Seega on jõustunud kohtuotsuse kaudu leidnud kinnitust, et maksuhalduri poolt kontrolli alustamise otsustamise menetluse (nn eelkontrolli) puhul on tegemist maksumaksjate õigusvastase koormamisega.

Kohus nõustus kaebuse esitaja väidetega, et maksuseaduste täitmist saab maksuhaldur kontrollida vaid temale selleks seadusega antud pädevust kasutades. MKS kohaselt saab tõendeid koguda ning andmeid nõuda vaid maksumenetluses, mille alustamisest on maksumaksjat üheselt ja selgelt teavitatud. See tähendab, et kui maksuhaldur ei ole menetlust alustanud, ei saa ta ka maksumaksjalt teavet küsida.

Kohus ei nõustunud MTA vastuväidetega, mille kohaselt Ennetava tegevuse puhul ei alustata isiku suhtes maksumenetlust, menetlustoiminguid teostatakse eelkontrolli raames. Sellist eelkirjeldatud tegevust nimetataksegi ennetavaks tegevuseks. /—/. Samuti on eesmärgiks fikseerida maksukohustuslase tulevikus deklareeritava maksukohustuse, sh deklareerimise aluseks olevad asjaolud. Ennetavate tegevuste käigus läbi viidavate toimingute puhul järgitakse nõudeid, mis reguleerivad konkreetseid menetlustoiminguid. Ka maksukohustuslase kohustused on eelkontrolli läbiviimisel sarnased maksukontrolli menetlusele. MKS §-st 56 tuleneb, et maksukohustuslane on kohustatud maksuhaldurile teatama kõik talle teadaolevad asjaolud, mis omavad või võivad omada maksustamise seisukohast tähendust, samuti ei või maksukohustuslane takistada maksuhaldurit menetlustoimingute sooritamisel.

Ilmselt ei veennud MTA väited millestki, mis ei ole menetlus, aga kus tehakse menetlustoiminguid, ametit ennastki, sest kohtuotsust amet edasi ei kaevanud.

MTA ebaseaduslik tegevus näitab kasvutendentsi

Kuigi kohus on tauninud maksuhalduri käitumist ning kohtuotsus on jõustunud, jätkab MTA siiani ebaseaduslike kirjade saatmist, millega palutakse esitada põhjalikke selgitusi ning mahukaid dokumente. Veelgi enam, pärast suvepuhkusi on tuntav maksuhalduri ebaseadusliku tegevuse pidev laienemine, kus ilma kontrollimenetlust alustamata pommitatakse maksumaksjaid paberkandjal ja e-kujul kirjadega. Ilma igasuguse seadusliku aluseta käsutatakse riigilt õiguspärast käitumist eeldavaid raamatupidajaid ja firmajuhte ka maksuhalduri ruumidesse seletusi andma. Inimesed lähevadki, sest kui riik nõuab, küllap siis nii peab.

Liialduseta võib öelda, et maksumaksjad on aastal 2012 juba kulutanud tuhandeid ja tuhandeid töötunde, et MTA õigusvastastele kirjadele vastata. Lisaks ametnike otseselt seadusevastasele tegevusele rikutakse selliste kirjadega ka oluliselt isikute õigusi ja koormatakse äriühinguid põhjendamatult. Kurbnaljakas on seejuures, et viimasel ajal on maksuhaldur asunud ühe käega kaebusi kohtus omaks võtma, kuid teise käega jätkatakse massiliselt kontrollivajaduse kirjade väljastamist.

———————————————————-

Näide MTA „kirjast“ andmete küsimisel:

1. Kirjeldage võimalikult täpselt OÜ majandustegevust.

2. Nimetage OÜ tegevuskohtade asukohad (aadress), märkides tegevuskoha liigi: kontor, ladu, kauplus, terminal, kokkuostupunkt jne. Kaupluste, kokkuostupunktide vms olemasolul teatage nende lahtioleku ajad.

3. Mis asub OÜ registrijärgsel aadressil ……., Tallinn ning nimetada isik, kellelt ja kui suure pindalaga ruume rendite?

4. Kes on OÜ peamised kliendid/ostjad (nimetada)? Mis kaupu/teenuseid müüakse?

5. Kes on OÜ suurimad hankijad (nimetada)? Mis kaupu/teenuseid ostetakse sisse?

6. Kas müük ja kaupade hankimine väljaspool Eestit vajab kohapeal käimist, toimub Interneti vahendusel või on töötajad kohapeal? Juhul, kui vajab kohapeal käimist/viibimist, siis kui sageli (mitmel päeval kuus) ja kes (ees- ja perekonnanimi) käib ostjate ning hankijate juures?

7. Kas on tegevuskohti väljaspool Eestit? Kui jah, siis kas OÜ omab registreeringuid (püsiv tegevuskoht, käibemaksukohustuslane vms) teistes riikides? Nimetada registreering ja selle number.

8. Nimetage kaubad ja teenused, mida soetate ühendusesiseselt.

9. Nimetage kaubad, mida ekspordite ning riigid millest eksport toimub.

10. Kui suure osa protsentuaalselt kogu käibest moodustab sularahakäive?

11. Nimetada juurdehindluse protsent.

12. Kas äriühingul on muid tulusid, mis ei kajastu käibedeklaratsioonidel (nt annetused, toetused, finantstulud jmt )? Nimetage tululiigid.

13. Kes isikuliselt tegelevad äriühingu igapäevase majandustegevusega? Nimetada äriühingu töötajad (ees- ja perekonnanimi) koos ametikoha nimetusega selgitades iga töötaja tööülesandeid ning töötasu arvestamise aluseid (kuupalk, tunnipalk, tulemustasu, tükitöö jms). Osalise tööajaga töötavate isikute osas märkida töötatav aeg.

14. Kas palga maksmine toimub sularahas või ülekandega pangakontole ning mitu korda kuus?

15. Millest sõltub dividendide väljamaksmisele kuuluv summa, kirjeldage arvestamise põhimõtteid (igal kuul on dividendide summad erinevad)?

16. Kas ja millal on plaanis töötajatele tehtavaid väljamakseid suurendada?

17. Esitage 2012. aasta juuli ja augustikuu kohta kinnitatud koopiaid järgnevatest dokumentidest:

17.1. pangakonto(de) väljavõtted;

17.2 tööaja arvestus (graafikud vms);

17.3 andmed lähetuste (komandeeringud) kohta;

17.4 pearaamatu kassa kontoväljavõte;

17.5 käibedeklaratsioonil deklareerimisele kuuluvate andmete aluseks olevate pearaamatu kontode väljavõtted (arvestuslik käibemaks, sisendkäibemaks, 0% määraga käive sh kauba ja teenuse ühendusesisene käive, kauba eksport, kauba ja teenuse ühendusesisene soetamine, muu kauba soetamine ja teenuse saamine ning tollis impordilt tasutud käibemaks).

Punktis 17.5 küsitud andmed esitada ostjate ja hankijate nimedega.

———————————————————-

[1] Kohtuotsuse tekst on kättesaadav elektroonilise Riigi Teataja infosüsteemis „Kohtuteave“.

Artikkel on avaldatud ajakirjas Maksumaksja, oktoober 2012